ikka elus ja kas vanaemagi on, siiski oli, kuid vahel tundis ikka, et on maailma üksi jäänud ja teised tema ümber on nõiad - rääkis oma unenägudest ka Franzile, kes ütles, et on taolist asja kogenud, kuid ühtegi lõppu ei tulnud 28. - tuba käis koristamas toateenija, neegrinaine, kes oskas päevatekki voodis nii ideaalselt sättida - mt tõdeb, et isegi rikkad ei pea enam tänapäeval lugu teenijatest ja luksuslikkusest, vaid pigem lihtsusest ja ohutusest - kirjutas Angelole, et maalt, kust ta tulnud oli, polnud eriti midagi ilusat, v.a üks kaunis lagendik metsa keskel, kuhu päike paistis ja kanarbik kasvas, seal tundis ta maailma ilu - mt oleks tahtnud seda lagendikku kaitsta maailma lõpu eest, kuid ta käed olid liiga lühikesed, sama oleks ta tahtnud teha Angeloga 29. - mt teadis, et elu ahvatlustele ei tohi järele anda, see tähendab halba õnne, ent siiski jäi ta
olid kasutusel ka prantsuse parkides (nn hanejalakujund), kuigi suuremas mastaabis. Hea näide peakanali kasutamisest on Norra mõisapargis (sümmeetriline tiikide-kanalite süsteem). Suurejooneliste Prantsuse lossiparkidega oleks Eesti mõisaparke küll kohatu võrrelda, aga huvitav on jälgida, mismoodi sealne vorm meile üle kandus. Filosoofia võib-olla ka, aga tunduvalt tagasihoidlikumal moel. Mõisnikud olid ainsad, kes oskasid lugu pidada luksuslikkusest ja suurejoonelisusest, aga väikeste mastaapide juurde oli seda raske sobitada. Palmse mõisapargi 1753. a plaani vaadates võib näha, et kõik barokkpargile tüüpilised kujunduslemendid: pöetud hekid ja puud, arabeskparterid, labürindid jm on püütud paigutada küllaltki väikesele maa-alale (1,3 ha), kui Prantsusmaa parkide pindala ulatus sadadele hektaritele. Plaanilahendus oli meie mõisaparkides küllaltki selgepiiriline: park jaotati