Näiteks võivad kaks ühe põhikooli lõpetanut olla kümne aasta pärast hoopis erinevais paigus. Poiss, kes ei viitsinud juba põhikooliski õppida ja edasi ennast harima ei läinud on tõenäoliselt kuskil põllumees või lihttööline. Elades käest suhu ja nuttes , et elu on tema vastu olnud nii ebaõiglane. Teine poiss, kes õppis hästi põhikoolis, gümnaasiumis ja ülikoolis elab aga nüüdseks luksuskorteris Pariisis. Sõidab uhke autoga, külastab maailmaklassi muuseume, omab aktsiaid, väärtuslikku kunsti. Tänu selle eest võlgneb ta just iseendale. Nüüd on klassivend kade, et miks temal nii ei ole vedanud. Näiteid võiks ka tuua spordimaailmast. On suusatajaid, kes on pidevalt oma ala tipus, teenides medaleid, olles esikümnes. Alati saab vabandada noori suusatajaid alles 25 aastane. Samas võidab kulla paar aastat noorem muu-maalane. Selle asemel, et välja vabandada, tuleks
Johann Köler oli esimene eestlane, kes sai tollase parima kunstihariduse ta lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia, millele lisandus mitmeaastane enesetäiendus Euroopas reisides. Ta tegi hiilgavat karjääri: oli sama kooli õppejõud, akadeemik, tsaari tütre joonistusõpetaja. Ometi ei unustanud ta ära oma rahvuskaaslasi. Üks Köleri vene sõpradest kirjutas, et elades moes oleva aristokraatia-portretistina härrasmehelikult euroopalikus laadis luksuskorteris Vietinghofi majas Suure Teatri lähedal, ei unustanud ta ometi seda rahvast, kelle hulgast ta ise põlvnes, vaid tundis sellele kogu südamest kaasa. Köler toimetas tsaarile talupoegade palvekirju, oli tegev Aleksandrikooli komitees, aitas oma sõbral Jakobsonil käima panna ajalehte "Sakala", oli Kirjameeste Seltsi aupresident jne. Oma tegevuse eest kutsus rahvas teda austavalt "isa Köleriks" ning kui ta 1899. a. suri, siis kujunesid tema
Kui raamat pole naiivselt kirjutatud siis järelikult on Margotil lihtsalt palju õnne. Loomulikult on ka teatud raskused. Margotit peetakse lihtsaks linnapreiliks, kuid üsna pea ta näitab külarahvale, milleks ta suuteline on. Ragnaril ja Margotil areneb suhe ning Margot tunneb, et leiab oma õnne maal. Mulle meeldib raamat sellepärast, et Margoti peal näidatakse, et me ei vaja luksuslikku elu ja ainult näivat rahulolu. Me peame leiadma elus oma koha ja alati ei tarvitse see olla linnas luksuskorteris. Raamatut oli väga meeldiv lugeda vahelduseks raamatutele, mille tegelaskond ning tegevus on toimunud kauges minevikus. Kaasaegses raamatus on inimesed meie keskelt oma murede ning probleemidega ning iga tänapäeva inimene tunneb ära killukesed oma elust või probleemidest. 6 Lisad Katrin Reimus Rapla Keskraamatukogus 12. detsember 2008 30. jaanuaril külastas raamatukogu kirjanik Katrin Reimus, kes tutvustas
annaabi.ee 
