kõige vaesemaid inimesi, kes elatusid riigilt saadavast viljast ja jõukamate kodanike annetustest. Industriaalühiskonna teise pooluse moodustas keskklass ehk kodanlus, kuhu kuulus tavaliselt ligi 20% rahvastikust. Kesklassiga olid seotud teenijad, kelle seas oli palju noori tüdrukuid. 19. saj jooksul paranes kodanluse ehk keskklassi elujärg tunduvalt, sageli avaldus see uusrikaste luksusjanus. Sellest järeldub, et vabrikutööstuse areng tõi kaasa uue klassikoostise ühiskonnas. Septembris 1814 asus Viinis kokku võitnud riikide kongress, milles aga osales ka võitjate juures emigratsoonis viibinud uus Prantsuse kuningas. Võitjate leeri kuulunud Austria laiendas oma territooriumi lisaks Kagu-Poolale mõningate Lõuna Saksa ja lõunaslaavi alade arvel ning liidendas Itaalias Lombordia-Veneetsia. Preisi,
18880.aastatel aga USA liikumine 8- tunnise tööpäeva. 18.sajandil oli 20 miljonit vabrikutööölist, 19. sajandil aga 40 miljonit, kes koos pereliikmeteg amoodustasid Inglimaal 75 % rahvastikust, Saksamaal ja Prantsusmaal 45-50%. Proletariaat kihistus, mis ennekõike väljendus palgas. Industriaalühiskonna teise pooluse oodustas keskklass ehk kodanlus, kuhu kuulus tavaliselt 20% rahavstikust(haritlased). 19.sajandil paranes keskklassi elujärg, mis välejndus uusrikaste luksusjanus. Tööstuse arenguga seoses vähenes maarahvastik. Linnadesse siirudis tööd otsima talupojad, kes ei olnud saanud maad, et saada peremehks. 4 Siiri Sooveere, Karl Mihkel Eller, Liis-Grete Arro, Age Völcker XI a klass. Paljudes mõisades rajati ka tööstusettevõtteid, kes leidsid rakendust palgatöölised.