1204(Konstantinoopoli vastu), V-VIII kuni 1270. Plussid-laiendasid eurooplaste silmaringi, elavnes Vahemere kaubandus, Eurooplased tutvusid uute põllukultuuridega, islamimaailm liitus tugevamalt, usuline sallivus juurdus, käsitöö areng. Miinused-täielik ebaõnn, vaenu süvenemine 3 maailma vahel-lääs, islam ja bütsants, 4-6 milj. inimkaotust, kasu said It. kaubalinnad, Islamimaade laostumine, kasvas linnade luksusjanu, seetõttu tõsteti talup. koormisi. Linnad, valitsemine ja majandus: Linnade teke ja areng kõrgkeskajal muutis otsustavalt L- Euroopas ühiskonna üldilmet ja pani aluse tänaseni kestvale kapitalistlikule majandusviisile. Linnadest olid saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, naturaalmaj. ajajärk Euroopas oli möödas. Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres, kus linnad polnud kunagi päriselt hääbunud
talupoeg endale ise, siis võib arvata, et enamik neist maakäsitöölistest töötas rohkem mõisa tarbeks. 16. Sajandist alates on allikais mainitud mõningaid mõisate rahapalgalisi käsitöölisi, nagu kanguruid, köösnereid, rätsepaid, kingseppi, puuseppi ja tislereid (entsüklopeedia 1998). 18. sajandi teisest poolest on allikais mõisakäsitöö külakäsitööst juba kindlapiirilisemalt eristatud. Oma kasvavate vajaduste ja tärkava luksusjanu rahuldamiseks vajas mõis peale talupoegade käsitöö ja külakäsitööliste toodangu ka hulgaliselt erioskustega mõisakäsitöölisi. Neist olid paljud saanud väljaõppe kas Peterburis või kohalike linna tsunfimeistrirte juures ning neid leidus peaaegu igas teises Eesti mõisasa. Osalt olid need käsitöölised sel ajal juba seotud mõisatööndusega (kudumistöökojad Räpinas ja Virumaal), mille toodang läks sel ajal juba turule. Sellise olukorra kujunemist soodustas
Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa - eesmärk vabastada Kristuse haud uskmatute käest - põhjused levitada katoliku usku fanatism võimuiha rikkus eneseteostus saada maad ja vabadust (talupojad) itaalia kaubalinnad, saada võimu Vahemerel - tagajärjed negatiivsed idamaade laastamine suured inimkaotused (4 6 mln) süvendas vaenu läänemaailma, Bütsantsi ja islamimaailma vahel Lääne Euroopa feodaalide luksusjanu kasvas positiivsed laienes eurooplaste silmaring eurooplased tutvusid uute põllumaj. kultuuridega: riis, tatar, mais, kanep, lina, roosuhkur tekkis usuline sallivus teiseusuliste vastu, sest elati kõrvuti õpiti valmistama siidriiet, peegleid, sametit, paberit, metallitöötlemist levisid idamaised kombed: käte pesemine enne söömist, leilisaun, habeme kasvatamine Süüriast tuuleveskid §18 19 Aadlikud ja nende rõivastus ning kombed 1
annaabi.ee 
