Iga uus ühiskondlik kategooria kiirustas endale kostüümi valmistama. Erilist tähelepanu pöörati aksessuaaridele, mis määravad seisuse, ehk mütsile ja kinnastele. Rikkad rõhutasid oma riiete luksust ja kvaliteeti. Kuningas Edward III poolt läbi läinud seadustega võisid ainult kuninglikust soost kodanikud kanda kuldehetega kaunistatuid riideid ja kanda punakasviolettset siidi. XIII sajandi lõpus ilmusid Prantsusmaal ja Itaalias luksusevastased seadused. Need olid tugevalt seotud majanduskriisi ja ühiskondlike muudatustega. Väärtuslikud loorid keelati madalamate klassi naistele. Keskaja mood muutus iga kuninga ja kuninganna troonile astumisega. ,,Te peate hästi ja korralikult riides käima, et teie naised ja lapsed teid armastaksid ja teie kaaskondlased teid kalliks peaksid. Peab kandma riietust ja varustust, mille pärast auväärsed inimesed ei süüdistaks teid liialduses ega noored tagasihoidlikuses."(Louis Püha)
Kloostrireeglites oli kostüüm üksikasjalikult ette kirjutatud. See polnud nii mitte luksuse pärast vaid andis au ordu auks. Iga uus ühiskondlik kategooria kiirustas endale kostüümi valmistama. Erilist tähelepanu pöörati aksessuaaridele, mis määravad seisuse täpsemalt- mütsile ja kinnastele. Rikkad rõhutasid oma riiete luksust ja kvaliteeti. XIII sajandil lõpus ilmusid Prantsusmaal ja Itaalias luksusevastased seadused. Need olid tugevalt seotud majanduskriisi ja ühiskondlike muudatustega. "Te peate hästi ja korralikult riides käima, et teie naised ja lapsed teid armastaksid ja teie kaaskondlased teid kalliks peaksid. Peab kandma riietust ja varustust, mille pärast auväärsed inimesed ei süüdistaks teid liialduses ega noored tagasihoidlikuses." (Louis Püha) Euroopalik riietus Euroopaliku riietuse tähtsaimad komponendid keskajast tänapäevani on olnud särk ja püksid
toiduaine prestiizi. Et jahis osalesid enamasti üksnes mehed, kujunes liha ka sotsiaalse staatuse sümbolina oluliseks ka soosuhetes. Nii muutus liha rikkuse sümboliks ja seda hakati pidama oluliseks tervislikus toitumises. Seepärast on liha tänini inimese toidus kõrgel kohal. Suurema osa ajaloost on inimeste peatoiduse moodustanud taimed. Veel keskajal söödi liha suhteliselt harva ning liha oli külluses vaid ülikuperedes ja kuningakodades. Kõrgklassiski piirasid lihatarbimist luksusevastased reeglid, sealhulgas usulised paastud. Nii oli lihasöömine keelatud kevadisel paastuajal ja reedeti. Kui tööstusrevolutsiooni ajal hakkas Euroopas üldine elatustase tõusma, algas intensiivpõllumajanduse ühe haruna ka massiline lihatootmine. Oluliselt odavdasid liha tavatarbija jaoks sügavkülmutamine ja kaugtransport. Tänapäeval tarbitakse tööstusriikides liha palju sagedamini kui vanasti ning lihasöömine isegi kolm kord päevas ei ole enam haruldane.