alluvusest peapiiskopile.Tallinna raele kirjutas ordumeister karmis toonis manitsuskirja,mille ettelugemine vallandas linnas suured korratused,mida hakati nimetada pildirüüsteks.400-500 liikmeline sakslastest ja eestlastest märatsev rahvahulk tungis 1524.aata 14.septembri dominaiiklaste kloostrisse,Pühavaimu ja Oleviste kirikusse,purustades seal pühapilte ja -kujusid,altareid,reliikviaid jms.Ainult Niguliste kirik jäi puutumata,sest kirikueestseisja oli ettenägelikult valanud uste lukkudesse tina.Pildirüüste taolised juhtum toimus ka 1525.aastal jutlustaja Hoffmanni juhtimisel Tartus.Järgnevalt toimus pildirüüste ka Viljandis,Narvas ja Uus- Pärnus.Talupojad leidsid usupuhastuse mõtte,et kõik inimesed on jumala ees võrdsed.See tingis rahutusi Põhja-Eestis ja Tartu piiskopkonnas.Kui Põhja ja Kesk-Euroopas kaotas kirik maaisanda refotmatsiooni tulemusel oma valdused ja katoliku kirku asutused üldiselt suleti,siis Vana-Liivimaa
16. saj. algul levis Eesti linnades reformatsioon e. usupuhastus. Tartus oli esimeseks protestant-likuks jutlustajaks 1523.a. Hermann Marsow (Martin Lutheri õpilane). Kõige visamad katoliikluse kaitsjad olid ordumeister Plettenberg ja Riia peapiiskop Johannes Blankenfeld. 1524.a. levis Tallinnas pildirüüsteliikumine hävitati pühapilte, altareid, reliikviaid Pühavaimu ja Oleviste kirikutes ning Dominiiklaste kloostris. Ainult Niguliste kirik jäi puutumata, sest kiriku eestseisja oli lukkudesse tina valanud. Tartus tegutse jutlustaja Melchior Hoffmann. Reformatsiooni tulemusena likvideerus Saksa ordu vaimuliku orduna (viimasest ordu kõrgmeistrist sai ilmalik valitseja) ja Liivi ordu jätkas 1525. aastast iseseisvana. Hariduselu Haridus andsid keskajal peamiselt kiriku juures tegutsevad toomkoolid, kõrgem vaimuliku amet nõudis ülikooliharidust ja selleks mindi õppima Saksamaa ülikoolidesse. Kloostrite juures tegutsevatest koolidest on tuntuim Tallinna dominiiklaste kool
annaabi.ee 
