Mauritaanias on koos kaks täiesti erinevat maastikutüüpi. Lõunas, piki Senegali jõge, laiub väike riba viljakat maad; ülejäänud osa riigist hõlmavad aga kuivad maastikud, mis moodustavad kokku Sahara kõrbe. Atlandi ookeani rannikumadalikult tõuseb maapind aeglaselt ida suunas. Suurema osa territooriumist hõlmab valdavalt 200-500 m kõrgune (kõrgeim koht 917 m) lavamaa (Sahara). Lääneosas asuvad edela-kirde-suunalised liikuvate luidete ahelikud, ida-ja kirdeosas suured luitealad: Ouarane, Iguidi, Chech ja Djouf. Riigi kõrgeim tipp on Kedia d'Idjil (917 m) Adrari mäestikus. Kliima Valitseb troopiline kõrbekliima, iseloomulik on temperatuuri suur ööpäevane kõikumine. Atlandi ookean mõjub pehmendavalt ainult kitsal (2-3 km) rannikualal. Põhjas on kliima kõrbeline, kõrge temperatuuri ja väheste sademetega; lõunas seevastu sajab eriti suvel küllaltki sagedasti.
maasääri, rannabarre ja rannavalle, leidub Eestis rohkesti, teised (tombolod, silmusjad maasääred) on võrdlemisi haruldased. Väikevormidest leidub laineviresid, rõõneid ja festoone. Mere- ja järveliivade alal on rohkesti tuuletekkelisi pinnavorme: tuuleviresid, tuiskliivahangesid (eelluiteid), tuiskliivatasandikke, ärapuhumisnõgusid ja -lohkusid, tuulekraave ning kuni paarikümne meetri kõrgusi luiteid. Suurimad luitealad on Narva- Jõesuus, Keila-Joal, Laulasmaal, Nõval, Häädemeestel, Saaremaal Järve rannas, Hiiumaal Kõpu ja Tahkuna poolsaarel ning Peipsi põhjarannikul. Lisaks rannikuluidetele leidub peamiselt mõhnaliivade alusel kujunenud mandriluiteid, näiteks Iisaku ja Illuka ümbruses. Ordoviitsiumi ja Siluri karbonaatkivimite avamusalal leidub rohkesti karstivorme: karre, avalõhesid, karstilohkusid (kurisuid), langatuslehtreid, karstikaevusid, karstikoopaid,
annaabi.ee 
