Heinategu LääneEestis teritati eriti sepavikateid käiaga, mujal rohkem pinniti või hiljem ka lõigati vikatinoaga. Teritatud vikatit tuli enne niitmist ja niitmise ajal luisata. Luisud valmistati puust või kivist. Puuluisud kaeti liiva tõrva (vaha) seguga või lihtsalt raputati niiskele puulaastust luisule liiva. Mõnel pool kasutati luisuks ka kõvast puust laastu. Enamasti kanti luisku kaasas riidest, tohust või puust luisutaskus. Lina Lina külvati hiliskevadel paremini väetatud maale. Valminud lina kitkuti koos juurtega ja seoti peodesse, mis omakorda pandi viie või kümne kaupa hunnikutesse ning kanti siis kokku. Enne töötlemist eraldati linavartelt seemnekuprad. Vanemal ajal raiuti kuprad vikati või kirvega maha. Otstarbekam oli aga kuparde rebimine raatsiga. Täname kuulamast!
Kuiva heina hoiti kuhjas või küünis. Lääne-Eestis teritati eriti sepavikateid käiaga, mujal rohkem pinniti või hiljem ka lõigati vikatinoaga. Teritatud vikatit tuli enne niitmist ja niitmise ajal luisata. Luisud valmistati puust või kivist. Puuluisud kaeti liiva-tõrva (vaha) seguga või lihtsalt raputati niiskele puulaastust luisule liiva. Mõnel pool kasutati luisuks ka kõvast puust laastu. Enamasti kanti luisku kaasas riidest, tohust või puust luisutaskus. Lina Lina külvati hiliskevadel paremini väetatud maale. Valminud lina kitkuti koos juurtega ja seoti peodesse, mis omakorda pandi viie või kümne kaupa hunnikutesse ning kanti siis kokku. Enne töötlemist eraldati linavartelt seemnekuprad. Vanemal ajal raiuti kuprad vikati või kirvega maha. Otstarbekam oli aga kuparde rebimine raatsiga. Loomakasvatus jäi põlluharimise kõrval tahaplaanile, kuigi oli sellega lahutamatult seotud. Eesti