"Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011) Luigeluulinn Luuletused on jagatud nelja pealkirja alla. Luuletustel puudub enamasti pealkiri. K. Ehin ei kasuta oma luuletustes suurt ja väikest algusttähte ega ka kirjavahemärke. Tema luuletuste märksõnadeks on armastus ja lootus. Luuletused on väga elulised. Mõned tähelepanekud Kristiina Ehini raamatust "Luigeluulinn" (Huma, Tallinn 2004) "Luigeluulinnas" on eelkõige kaks keskset ja läbivat teemat, mida Kristiina vaatleb. Esimene neist on naise roll ja tunded, mida ta arutleb võrreldes minevikku ja olevikku. Raamatu teine keskse tähtsusega teema oma juurte leidmine ja nende mõistmine. Kasutatud allikad Luulekogu "Luigeluulinn" http://www.mathura.ee/Essee5.html http://et.wikipedia.org/wiki/Kristiina_Ehin Aitäh kuulamast!
"Luigeluulinn" neljakümne kaheksa leheküljeline. See on maht, milles on hea esitada mõni kontseptuaalne kogumik luuletusi ja mis ühtlasi ei muutu lugejale koormavaks ka kogu raamatu järjest läbilugemisel. "Luigeluulinn", nagu pealkiri lausa eeldab, kannabki endas üsna selget kontseptuaalsust. Samas on enamjaolt tegu sundimatute värssidega, millel lugeja saab lasta vabalt voolata ning mis saavad mõjuda nii mõtlemapanevalt kui ka inspireerivalt, kummalgil juhul lugejat väsitamata. "Luigeluulinnas" on eelkõige kaks keskset ja läbivat teemat, mida Kristiina vaatleb. Esimene neist on naise roll ja tunded, mida ta arutleb võrreldes minevikku ja olevikku. Ehkki luigeluulinna kontseptsioon hõlmab iseenesest ka ebareaalsuse, millegi teostamatu hõngu, näib selle kujundi suurem rõhk asetuvat siiski rääkimisele naise igatsusest keskkonna järele, mis hoiaks koos "elavaid, vaime ja unistusi". nagu autor tagakaanel vestab
Kristiina Ehin on Raplast sirgunud luuletaja, kes on omandanud märkimisväärse ja üsnagi ainulaadse rolli eesti kirjanduses. Põhiliselt kirjutab ta isamaaluulet ja loodusluulet. Luuleread on enamasti kirjutatud vabavärsis. Luulekogu analüüs Tema "Luigeluulinna" nime all ilmunud värsked värsid väärivad kindlasti tähelepanu. "Luigeluulinnas" on eelkõige kaks keskset ja läbivat teemat, mida Kristiina vaatleb. Esimene neist on naise roll ja tunded, mida ta arutleb võrreldes minevikku ja olevikku. Ehkki luigeluulinna kontseptsioon hõlmab iseenesest ka ebareaalsuse, millegi teostamatu hõngu, näib selle kujundi suurem rõhk asetuvat siiski rääkimisele naise igatsusest keskkonna järele, mis hoiaks koos "elavaid, vaime ja unistusi", nagu autor tagakaanel vestab. Tagakaane
annaabi.ee 
