Rauddiviis ja Landeswehr olid küll löödud, aga mitte lõplikult. Sakslased taganesid ja üritasid eestlaste pealetungi tugevatel positsioonidel seisma panna, aga asjata. Eesti väed lõod sakslased taas põgenema ja rühkisid edasi Riia poole. Juuni lõpuks jõuti Riia lähedaste järvedeni, maailmasõjaaegse kaitseliinini, kuhu sakslastel õnnestus koondada märkimisväärsed jõud. Kuid isegi see ei suutnud baltisakslaste kaugeleulatuvaid plaane luhtumisest päästa. 29. juunil alanud veristes lahingutes hakkasid eestlased sakslaste kaitset järkjärgult murendama ja hõivasid Väina suudme. Selle operatsiooniga sai hakkama admiral Johan Pitka juhitud Eesti merevägi, kes sõitis jõesuusse sisse ja sundis kahuritulega vaikima Riiat merelt katnud suurtükipatareid. Oli selge, et sakslased Riiat enda käes hoida ei suuda ja Eesti sõdurid valmistusid ülimaks triumfiks sissemarsiks baltisaksluse hälli. Paraku seda neile ei antud
Teadmise argumendi järgi ei saa P teadmisest tuletada Q-d. Modaalse argumendi järgi saab kujutleda P-d ilma Q-ta. Seletuse argument väidab, et Q tuletamine P-st eeldab teadvuse funktsionaalset analüüsi, mis pole teostatav. Seejärel järeldatakse episteemilisest lõhest ontoloogiline lõhe. Modaalne argument järeldab kujuteldavusest metafüüsilise võimalikkuse. Teadmise argument järeldab tuletatavuse võimatusest faktide erinevuse. Seletuse argument järeldab füüsikalise seletuse luhtumisest teadvuse mittefüüsikalisuse. Episteemilise kaasatoomise luhtumisest järeldatakse ontoloogilise kaasatoomise luhtumine. Ontoloogiline kaasatoomine on paratamatu tingimine [necessitation]: P tingib paratamatult Q siis, kui (P ⊃ Q) on metafüüsiliselt paratamatu. On metafüüsiliselt võimatu, et P kehtib ja Q ei kehti. Episteemilised argumendid. Chalmers nimetab neid argumente episteemilisteks argumentideks materialismi vastu. Nende üldine vorm on selline:
Kui üks kuulike teatud vajalike lausumissõnadega maha maeti, kaheks nädalaks mulda jäeti ja siis nende sõnadega, mis Tom oli asja öelnud, uuesti välja võeti, siis leiti, et kõik kuulikesed, mis kunagi olid kaotatud, olid vahepeal sinna kogunenud, ükskõik kui kaugel nad üksteisest olid olnud. Kuid nüüd oli see asi tegelikult ja kahtlemata äpardunud. Tomi 60 kogu usuhoone oli alusmüürini kõigutatud. Ta oli korduvalt kuulnud selle katse õnnestumisest, mitte kunagi aga selle luhtumisest. Talle ei tulnud meeldegi, et ta ise oli mitu korda varem katsetanud, kuid polnud hiljem kunagi peidukohta üles leidnud. Ta murdis veidi aega pead selle asja kallal ja jõudis lõpuks otsusele, et mõni nõid on end vahele seganud ja võlu murdnud. Soovides selles punktis selgusele jõuda, otsis ta ümberringi, kuni leidis liivase köha, kus oli väike lehtrikujuline süvend. Ta heitis maha, pani suu süvendi juurde ja hüüdis: «Liivikas, liivikas, ütle, mis ma teada tahan
annaabi.ee 
