300 000 veelindu. · Märgala on tuntud Euroopa suurima sookurgede sügisese peatuskohana. Neid on siin loendatud maksimaalselt 21 000 isendit. Linnud, kalad, imetajad, sootaimed · Matsalu rahvuspark on üks suurimaid ja olulisemaid rändlindude sügisesi peatuspaikasid Euroopas ning täielik paradiis linnuvaatlejaile. · Matsalu märgala on ka oluliseks sigimis- ja noorkalade turgutusalaks Väinamere kaladele. Siinsetesse luhtadesse ja vanajõgedesse tuleb kudema rohkesti haugi, särge, säinast ja vimba. · Siiski on Matsalu lahe ja jõgede liigtoitelisuse tõttu siinne kalastik möödunud sajandi jooksul tuntavalt vaesunud. · Matsalu rahvuspargi unikaalse maastikuga pääseb tutvuma jalgsi, jalgrattal ja Matsalu lahel paadiga. · Rahvuspargis on 6 linnutorni (Keemu, Haeska , Suitsu, Penijõe, Kloostri ja Jugassaare) · Matsalu rahvuspargis on mitmeid infotahvlitega varustatud
Maaparanduse tagajärjel võib muutuda mulla huumushoiuvõime, elustik ja mikrokliima, see omakorda kutsub esile muutusi maastikupildis. Hävida võivad taimede kasvu- ning lindude ja väikeloomade elupaigad.Maaparandus võib soodustada ka tuulekannet, kui kergesti lendu tõusva muldkattega (kerged liivmullad, turvasmullad) aladele kujundatakse suuri lagedaid välju.Maa kuivendamiseks on sageli olnud vaja jõgesid süvendada ja õgvendada. Sellega likvideeriti küll suured üleujutused, kuid luhtadesse ei jää enam pidama uhtaineid, mis nüüd jõuavad süvendatud jõe suublasse - järve või merre.Põllu- ja metsamaa kuivendamine avaldab mõju ka jõgede äravoolule ja vee keemilisele koostisele.Põhjavee tase alaneb ja äravool kiireneb, sest sademevesi pääseb kiiresti kuivendusvõrku ja sealt suublasse. Veetaseme alanemisega pääseb õhk pinnasesse ja kiireneb org. aine lagunemineMaa kuivendamisega kaasneb äravooluvee keemilise koostise muutumine
Maaparanduse tagajärjel võib muutuda mulla huumushoiuvõime, elustik ja mikrokliima, see omakorda kutsub esile muutusi maastikupildis. Hävida võivad taimede kasvu- ning lindude ja väikeloomade elupaigad. Maaparandus võib soodustada ka tuulekannet, kui kergesti lendu tõusva muldkattega (kerged liivmullad, turvasmullad) aladele kujundatakse suuri lagedaid välju.Maa kuivendamiseks on sageli olnud vaja jõgesid süvendada ja õgvendada. Sellega likvideeriti küll suured üleujutused, kuid luhtadesse ei jää enam pidama uhtaineid, mis nüüd jõuavad süvendatud jõe suublasse - järve või merre.Põllu- ja metsamaa kuivendamine avaldab mõju ka jõgede äravoolule ja vee keemilisele koostisele.Põhjavee tase alaneb ja äravool kiireneb, sest sademevesi pääseb kiiresti kuivendusvõrku ja sealt suublasse. Veetaseme alanemisega pääseb õhk pinnasesse ja kiireneb org. aine lagunemineMaa kuivendamisega kaasneb äravooluvee keemilise koostise muutumine.
annaabi.ee 
