puisniidul - 62 liiki/m 2. Matsalu kõige kõrgem Suitsu vaatetorn (21 m) asub Matsalu metsa servas, sealt avaneb suurepärane vaade Matsalu lahele, roostikule ja Suitsu jõe luhale ning karjamaadele. Luht Matsalu Rahvuspargi kõige idapoolsema osa moodustab Kasari jõe alamjooksu luht (ligemale 4000 hektarit), mis on üks Euroopa suuremaid säilinud lageluhtasid. Luht nagu teisedki poollooduslikud kooslused vajab iga aastaseid hooldustöid. Siiski on ligemale 1/6 luhast 6 võsastunud. Üleujutatud luhal toituvad kevadel luiged, haned ja pardid, pärast vee alanemist tildrid ja tutkad. Väga oluline on Kasari luht rukkiräägu, täpikhuigu ja rohunepi pesitsusalana. Suvel kogunevad luhta metskitsed ja põdrad ning sulgivad sookured. Luhaniitudele saab pilgu heita Kloostri vaatetornist. Luhal liikumine on lubatud vaid luha hooldustööde tegijatele. Saared
Nii nagu põhja- ja keskosas, on ka lõunaosas toimunud niidukoosluse pindalaline vähenemine (joonis 5) ja metsasuse kasv. Paremkalda metsa pealekasv servaaladelt on olnud 20. sajandi algusest kuni sajandi keskpaigani ca 30%. Vasakkaldal on ala sees metsatukk, mis moodustab ca 1% ala pindalast. Kogu uurimisala lõunaosast on 20. sajandi keskpaigaks metsaga kaetud ca 10%. 27 Katastri aluskaardil olevast niidualast on paremkalda luhast 50% kattunud metsaga, vasakkaldal on metsasus alla 40%. Kogu lõunaosas on luhakooslusest säilinud sajandi algusest 1985ndateks ca 60%. Sajandi jooksul on lõunaosas niidukooslus vähenenud sajandi lõpuks 75% võrra. 70 60 50 Pindala ha 40 Mets
annaabi.ee 
