Biogaas tekib orgaanilise aine biokeemilisel lagunemisel ja seda toodetakse linnade prügimägedel või loomakasvatusfarmide jäätmetest. Tehisgaasid kannavad tavaliselt selle tooraine nime, millest nad saadud on: puugas, põlevkivigaas, kivisöegaas. · ?? 16. Taastuvad kütuse. · Taastuvateks kütusteks nimetatakse bioloogilist päritolu kütuseid, mis on kütusena kasutatavad eelnevalt töödeldud või töötlemata kujul. Pilliroog, hundinuiad, viljapõhk, luhahein. 17. Jäätmed kütusena. · Jäätmete põletamine eeldab võrdlemisis üksikasjalikku teavet jäätmete koostisest ja omadustest. On vaja teada neid samu suurusi, mis tavaliste kütuste korral: kütteväärust, niiskuse- ja tuhasisaldust, tuha iseloomu, kahjulike ainete sisaldust, tüki suurust, lendosade sisaldust, arvutuste teostamiseks ka elementaarkoostist. Kuna jäätmed on erinevate materjalide segud, siis on tema omadused määratus üksikute
kasvasid nad alles pikema aja jooksul. Puiskooslused võeti tihti kasutusele puisniitudena, s.t. niidule jäeti kasvama ohtralt puudegruppe ja põõsaid. Puisniitudel varuti söödavihtu ja tarbepuitu, võrastik aga kaitses õhukest, alles arenevat mullakihti läbikuivamise eest ning võimaldas sellisest hõredast metsast heina varuda. Puisniite tekkis ka jõelammidele, kus üleujutused taastasid heinaga äraveetud orgaanilise aine ning luhahein kasvas jätkuvalt lopsak Lammipuisniitudel kasvavad enamasti pikaealised ja üleujutustele vastupidavad puuliigid nagu tamm ja sanglepp; iidsete voolusängidevallidel on ka teisi laialehiseid puuliike ja humalaga läbikasvanud põõsastikke jäänukeid endistest uhtlammimetsadest. Puude- ja põõsasterohked karja- ja heinamaad on teatud taime- ja loomaliikide esinemise suhtes võrreldavad põlismetsadega. Paljude sajandite jooksul on seal eksisteerinud neile vajalikud
annaabi.ee 
