mööda suuremaid veesooni: lõunast piirab teda Emajõe luha lõunaserv, idast Laeva jõgi, põhjast aga Pedja, Umbusi ja Pikknurme jõed ning läänest Pede ja Põltsamaa jõgi. Maismaa pindala 25846,4 ha. 3. Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse. Kaitseala on loodud 1994.a. rikkumata veereziimiga ühtse maastikukompleksi kaitseks, kus esineb suuri soid, erinevaid metsatüüpe sh haruldasi humalatega lammimetsi, suuri jõgesid oma vanajõgedega ning ulatuslikke luhaalasid. Looduskaitseala põhieesmärgiks on ulatuslikul alal ökosüsteemide loodusliku mitmekesisuse kaitse, tagades võimalikult 24 suurel osal kaitsealast metsa- ja sookoosluste loodusliku arengu ja niidukoosluste püsimise ning kaitsealuste liikide ja elupaikade kaitse. Alam-Pedja looduskaitseala loodi eelkõige selleks, et hoida võimalikult hästi siinset loodust. 4. Mis on kaitsealal erilist, omapärast
Karjatamine algas luhtadel varem kui niitmine, tõenäoliselt juba 3000-4000 aastat tagasi. Luhatingimustes on karjatamise mehhaaniline mõju väga tugev. Karjatamise suhtes tundlikud taimeliigid hävivad, tolerantsed liigid aga jäävad püsima. Niitmise ja karjatamise tulemusena suureneb luhtade taimkattes kõrreliste ja tarnade osatähtsus (Pork, 1964). Raskete heinakoristusmasinate mõju on toimelt sarnane karjatamisele. Eriti tugevalt mõjutavad masinad märjemaid luhaalasid. Traktori rattajälgedes on märgata tarnade ja väärtuslike heintaimede vähenemist. Seal levivad seemneliselt paljunevad lehtrohud. Rohustu hõrenemine, madal kasv ja liigilise koosseisu muutus on märgatav veel 3-4 aastat peale traktori sõitmist. Kuivematel luhtadel on masinate mõju väiksem kuid paljudel neist on traktorijäljed märgatavad veel mitmelgi aastal. Eriti tugev on masinate mõju heinaveoteede ja luhtade pealesõiduteede ääres (Pork, 1981).
annaabi.ee 
