Muinasusund Animism- hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete ja loodusnähtuste hingestatusesse. Tootem- algeliste usundite juures austatav loom, harvem taim või ese. Hiis- looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut. Tänapäeval mõistetakse hiie all peamiselt püha puudesalu. Haldjas- kohakaitsevaim, kelletaolisi esineb mitmetes usundites ja mütoloogiates. Tänapäeva popkultuuris on levinud ka haldjad kui mõistuslike inimesesarnaste olendite rass, keda üldjuhul kirjeldatakse looduselähedastena. Jumalad- usundisüsteemi austusobjektid. Ohverdamine- rituaalne tegevus, kus pakutakse üleloomulikele olenditele kingitusi, et saada vastutasuks õnnestumist mitmesugustes tegevustes. Vägi- ebainimlik jõud. Esivanematekultus- usundiline nähtus, mis seisneb surnud esivanemate või nende hingede austamises ja palvlemises...
Palumetsad Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härg...
palju kunsti-ja muusikateoste. “Kilplased” Esmakordselt ilmus teos eesti keeles 1857. aastal (esmatrüki täielik pealkiri: "Kilplaste imewärklikud, väga kentsakad, maa-ilmas kuulmata ja tännini weel üleskirjutamata jutud ja teud: Kalkuni keelest Maakeele tõlgitud ja meie külade komblikuks mõnes tükis ümbersolgitud"). Koomiksina ilmus teos 1977. aastal. Aastal 2004 ilmus kirjastuses Varrak jutukogu "Kilplased". Lugus on palju külaelanikud pidavalt saad naljakas asendis. On väga raske selgitada, mida see lugu, sest see on täiesti arusaamatu lugu. „Õpetussõnad“ Ma leidsin vanasõna alinult vene keeles. 1) За рога быка хватают 2) Человека вяжет слово 3) На дороге трудной птичьей 4) Наши силы на будинке 5) Против птичьего обмана
mille hulgas ka tema praegu väga kuulus laul "You Rock My World" Nüüd on ta oma karjääris tagasi tõmbunud ega laula enam.Tal on olnud kohtuasju kaelas ja muid raskusi. Micheal Jackson. Jackson Five. Jacksonite pere. Micheal Jackson! Kasutatud kirjandus: http://www.allmichaeljackson.com/biography.html Tallinna Pääsküla Gümnaasium Micheal Jackson Madis Lugus Juhendaja:Kadi Härma Tallinn 2008
Tahke ja vedelkütuse kütteväärtuse saab ligikaudu määrata nende elementkoostise järgi. Erisuguse kütteväärtusega kütuste võrdlemiseks kasutatakse tingkütuse mõistet. Eestis ja mujal maailmas tehtud uuringutest on teada, et turba analüütiline kütteväärtus Qa jääb tavaliselt vahemikku 18…23 MJ/kg. Turba kasutamisel kütusena on vajalik teada tema kütteväärtust (pōlemissoojust), mida on Eestis võrreldes turba teiste omadustega siiani vähe uuritud (Kattai ja Lugus 1993). Turba kasutamine kütusena on piirdunud pōhiliselt Tootsi, Oru ja Sangla turbakombinaatides toodetava briketiga. Soode tekke ja arengu kohta olulisimat infot kannavad endas turvast moodustavad taimed. On tehtud uurimusi (M.Viirmaa) kus on leitud turba üldtehniliste omaduste ja kütteväärtuse vahel korrelatiivseid seoseid. Teades neid on võimalik kasutades olemasolevat rikkalikku andmebaasi hinnata potentsiaalselt kasutatava maardla omadusi kütusena. Ülalmainitud
Mäeumbaed, Jõeäär. Niisamuti on võõrkeelsed need nimed, mis sisaldavad mingi võõrkeelse sõna vorme, näiteks Birk, Eichenwald, Ellerrode (saksakeelsed nimed), Berezovski, Poddubnõi (venekeelsed nimed), Järvenpää, Kettunen (soomekeelsed nimed). 2. Ortograafiliste tunnuste järgi on eestikeelsed nimed need, mille kirjutusviis ja hääldus on kooskõlas eestikeelsete sõnade ortograafiaga, näiteks Jürine, Martna, Lugus. Võõrkeelsete nimede tunnuseks on võõrtähtede esinemine, näiteks Cederberg, Ericsson; samuti kirjapildi ja häälduse lahknevus (eesti kirjaviisi mõttes): näiteks hääldatakse nime Uesson [uuesson] ja nime Adoberg [aadoberg]. 3. Derivatsiooniliste tunnuste järgi on eestikeelsed nimed need, mille lõpus eesti perekonnanimedele (ka kohanimedele vm-dele) tüüpiline järelliide, nt -ste (Jaanuste, Väluste), - vere ~ -ver (Lillevere, Jõgever), -ma (Tähema, Valgma) vms
annaabi.ee 
