Sageli nimetatakse oma (värskeid) tutvusi-kontakte sõpradeks. See on täiesti tavaline ja näitab pigem usaldust. Viisakas on suruda kätt nii tervitades kui ka lahkudes. Heade tuttavate ja sõprade vahel on tavaks kohtumisel ja lahkumisel vahetada põsemusisid (mitte meeste vahel). Kohtumiste ja läbirääkimiste puhul on Portugalis kombeks pikem sissejuhatus ja pikemad lõpusõnad kui Eestis. Koheselt väga konkreetselt asja juurde asumist võidakse tõlgendada lugupidamatusena, pealiskaudsusena või signaalina, et teema ei ole vastaspoolele eriti oluline. Kui ärijutud räägitud, on kombeks vahetada mõned repliigid "ilmast ja inimestest"; sõnapealt lahkumine võib jätta mulje, et kohtumise tulemustega ei jäädud rahule. Hea toon on kindlasti kiita Portugali ja portugali kööki ning veine, selle üle ollakse siin uhked. Samuti tasub meenutada Portugali hiilgeaegu maadeavastusi, mereretki jms. Algteadmised Portugali
lida, kuidas ülesandega töötamine sujub ja taastada õpilasega töösuhe. Abiks võib olla ka Seejärel küsisin ma, kas tabletid on õpetanud teda „pingis ilma jõulise kiikumiseta istuma“ või järelkohtumise korraldamine (tunnivälisel ajal), et tegeleda õpilasepoolse lugupidamatusega. õpetanud teda „kätt tõstma hõikumata või sõrmi nipsutamata“ (ma peegeldasin talle neid käitu- Selline järelkohtumine on oluline, sest see, mida meie tajume lugupidamatusena (hääletoon, misviise; alates lk 108). Ta irvitas jälle. kehakeel, ohkimine, silmade pööritamine ja nii edasi) ei pruugi õpilase poolt nähtuna nii olla. „Eeei...!“ See loomulikult ei vabanda nende käitumist; nad ei pruugi isegi teadlikud olla, et need niiviisi „No, aga kas tabletid õpetavad sulle oma pingis püsimist, õppimisülesandele keskendumist ja endast mõjuvad