Uute ideede levikule aitas kaasa ka trükikunst. Johanna Gutenberg leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Need trükiraamatud olid odavad ja seega sai neid palju ja kiiresti ning levik oli suurem. Erasmus Rotterdamist oli oma ajastu üks silmapaistvamaid mõtlejaid. Ta oskas peale ladinakeele ka vanakreeka keelt. Ta tõlkis erinevaid raamatuid. Kõige mõjukam tema töödest oli Narruse kiitus, kus ta naeruvääristas lugupeetavaid ameteid ja inimtüüpe. Oma teostes oli ta ka üpris kriitiline kiriku ja vaimulike vastu. Inglise humanist Thomas more oli jurist ja sai ka parlamendi liikmeks. Tema tuntuim töö oli Utoopia, kus ta naeruvääristas varasemat ühiskonda ja rääkis ideaalriigist. Samas pooldas ta demokraatiat ja suhtus türanniasse kriitiliselt. Ta aga hukkuski valitseja tagakiusamise tõttu. Ka renessansikirjanduse suurkuju William Shakespeare ammutas oma näidendid antiikajaloost ja kujutas inimlikke kirgi
Kriis (crisis) – konflikt füsioloogilise küpsemise ja ühiskonna vahel. Positiivne ja negatiivne lahendus. Rituaalid – rituaal, riitus. I areng. 0-1.5aastat, baasliin usaldus ja ebausaldus. Eesmärk on baasturvalisus. Positiivne lahendus on lootus ja seotus. Negatiivse lahenduse puhul pessimism. Rituaal – vastastikune aksepteerimine. Riitus – heerosed, autoriteet. Sündmused, kus ülistatakse lugupeetavaid, et oleme sellised.. II areng: 1.5-3. Autonoomsus vs häbi ja kahtlus. Eesmärk on autonoomia. Positiivne lahendus on tahe ja baaskontroll. Negatiivne lahendus on häbi. Rituaal – normide internaliseerumine (häbi) Riitus – formaalne teiste karistamine seadusi kasutades. III etapp: 3-6a. Initiatiivne vs süütunne. Eesmärgiks aktiivsus. positiivne lahendus on eesmärk, eesmärgipärasus.”tahan saada tuletõrjujaks”