1275, Venemaal 350, Euroopas 180 ja Eestis 53 liiki sipelgaid. [1] Leedus umbes 40 liiki[8], Norras 53[9], Soomes 60 [10], Lätis 31 [12]. Kuklaste liike erinevates Eesti naabermaades saab vaadelda alljärgnevas tabelis (Tabel nr.2), kus selgub, et Eestis on olemas kahte liiki sipelgaid, mida teistes antud riikides ei leidu(Formica nemoralis ja Formica nigricans). Samuti leidus kolme liiki kuklasi, mis esinesid kõikides vaatluse all olevates riikides(Formica rufa, Formica lugubris, Formica truncorum). 3 Tabel nr2 Kuklaste liigid ja nende esinemine riikide kaupa Liik Eesti Soome Läti Leedu Norra Venemaa Formica aquilonia + + + + + Formica cinerea + + + + Formica clara +
ronivad emale selga, kes neid paigast paika kannab nende esmakordse kestumiseni, misjärel pojad iseseisvuvad. Perekonnad ja liigid · Hogna · H. ingens Kõrbetarantel · Alopecosa o A. (Tarentula) accentuata o A. cuneata o A. trabalis · Arctosa · Lycosa o L. carolinensis o Tarantel o Hispaania tarantel o Lõunavene tarantel · Pardosa o Aiahuntämblikud o P. lugubris o P. palustris · Piraatämblikud (Pirata) o P. piraticus · Trochosa o T. terricola
III kaitsekategooria liigid Vasakkeermene pisitigu Luha-pisitigu Väike pisitigu Rohe-tondihobu Valgelaup-rabakiil Suur-rabakiil Hännak-rabakiil Rohe-vesihobu Laiujur Tõmmuujur Must-seenesultan Vareskaera-aasasilmik teelehe-mosaiikliblikas suur-mosaiikliblikas suur-kuldtiib Sõõrsilmik Tähnik-sinitiib Tume-nõvaöölane Põhja-tõmmusilmik Hahkkaruslane Liivakuklane Veerekuklane Laanekuklane 24) karukuklane Formica lugubris; 25) palukuklane Formica polyctena; 26) arukuklane Formica rufa; 27) kännukuklane Formica truncorum; 28) ristikukimalane Bombus distinguendus; 29) aedkimalane Bombus hortorum; 30) jaanikimalane Bombus humilis; 31) talukimalane Bombus hypnorum; 32) nõmmekimalane Bombus jonellus; 33) kivikimalane Bombus lapidarius; 34) maakimalane Bombus lucorum; 35) samblakimalane Bombus muscorum; 36) põldkimalane Bombus pascuorum; 37) niidukimalane Bombus pratorum;
sugukonda kuuluv endeemiline puu. Fauna o Selgroogsete liike elab saare väga vähe. Imetajatest elavad saarel nt:hiired, rotid, lambad, veised, hobused, sead, ning kodustatud kassid ja koerad. o Maapinnal elavad linnuliigud:kanad,tuvid,varblased ja veel 11 merelindu. o Roomajatest elab saarel vaid kaks liiki: 1. Moko uruuru kahu (Lepidodactylus lugubris) 2. Moko Uriuri (Ablepharus boutoni) o. Meres on liike oluliselt rohkem.Kuna Lihavõttesaar on väga isoleeritud,siis ligikaudu 25% on endeemilised(s.t et kuskil mujal maailmas neid ei leidu) Kalaliike on umbes 111 ja nendest tuntumad sugukonnad on: 1. Labridae (13 liiki) 2. Muraenidae (7 liiki) 3. Chaetodontidae (7 liiki) 4. Holocentridae (6 liiki) o.
annaabi.ee 
