Selles oli sõnumeid kodu- ja välismaalt, jutte, luuletusi ja vanasõnu. Tähtis oli ka see, et tänu temale täiustus eesti alfabeet õ-tähega. Ta märkas lõhet, mis oli tekkinud kirikukeele ja rahvakeele vahel ning püüdis neid omavahel lähendada. Esimesena ilmus avalikkuse ette ning sai ühtlasi kõige tuntumaks karakteriks Jenoveva. Selle andis välja Pärnu köster, J.Rosenplänteri abiline, C.Fr.Lorenzsoner pealkirja all ,,Jenoveva ellust; üks wägga armas ja halle luggemine wanemate ja lastele". Mõne aasta pärast ilmus sama raamat Fr.R.Kreutzwaldi tõlkes (,,Wagga Jenowewa ajalik elloaeg"). Sentimentaalseid lugusid tuli ka eesti autorite sulest. Tuntuks on saanud Muhumaa köster ja kooliõpetaja Wilhelm Freundlich oma raamatutega ,,Siin on Magdeburgi- linna hirmsast ärarikkumisest. Muhho-maa hundi jahhist. Jännese öhkamissest ja Rehhepappist luggeda" ja ,,Appolonius, Tirusse ja Sidoni kunningas". Need raamatud leidsid laia lugejaskonna. Rohkem
seädus" 1845. Masing: · Ratsionalistlikud tõekspidamised, mõistis hukka pietismi, haridus, kõnekeelt arvestava kirjakeele loomist toetas, õ, laen- ja uudissõnad (nt pikksilm). · 1795 ,,ABD ehk Luggemise-Ramat lastele" esimene ilmalik aabits, jutud argiolude ainetel, moraliseeriv. · ,,Luggemise lehhed" 1821 koolidele. · ,,Matemaatikaraamat" 1823 koolidele. · ,,Ehstnische o..." · ,,Pühhapäeva Wahhe-luggemine" 1818 eestikeelse aimekirjanduse rajaja. · 1819 tõlkis talurahvaseaduse. · ,,Marahwa Näddala-Leht" (18211823, 1825) talupoja entsüklopeedia. Väldib poliitilisi küsimusi. · ,,Marahwa kalender" (18231826), valgustuslikud lisad. · Toimetas 18241826 ,,Tallorahwa kuulutajat", kuhu tõlkis ametlikke teadaandeid. Kaastööd saksakeelsetele ajalehtedele. · Avaldas ,,Beiträges" arvustusi, keelenäiteid jms. · ,,Päts" 1821
annaabi.ee 
