10 000 raamatu ilmumise tähistamiseks anti välja DVD 9400 raamatuga. Detsembriks 2003 oli Gutenbergi Projekt sisse trükkinud 11000 raamatut kogumahus 110G erinevates formaatides (ASCII, HTML, PDF). 2005. aasta jaanuaris jõuti 15 000. raamatuni, milleks oli George Santayana "The Life of Reason". Tänaseks on Gutenbergi Projekti koduleheküljel saadaval 33 000 e-raamatut. (etudes-francaises 2013) 4. E-LUGERID E-raamatuid saab lugeda nii arvutis, nutitelefonides kui pühendatud lugerites (inglise keeles dedicated readers). Viimastest tulebki pikemalt juttu. Kuigi suurem osa pihuarvuteid ja nutitelefone võimaldavad teatud programmide abil e- raamatuid lugeda, ei saa neid e-lugeritega sassi ajada. Pärast seda kui Apple lasi välja iPadi, kõrvutatakse seda tihti e-lugeritega, kuid kuigi ka iPad võimaldab e-raamatute lugemist, on ta siiski tahvelarvuti. E-luger on elektrooniline seade, mis on loodud
See muutis palju paremaks loetavuse nii heledas kui ka hämaras valguses. Helendav E-Ink ekraan on ikka tunduvalt silmasõbralikum kui LCD-ekraan. SLAID Mida e-lugeritega teha saab 1) Raamatuid saab internetist või arvutist alla laadida, vaadata, lehitseda ja lugeda. 2) Muuta kirjasuurust ja kirjatüüpi, lugeda teksti püst- või põikformaadis. 3)Teksti saab märkida, teksti saab sisestada (et otsida sõnu), osades e-lugerites ka lisada oma märkusi (virtuaalne või reaalne klaviatuur) ja joonida alla lõike ning lauseid. 4) Kui lugerisse on salvestatud sõnastik, siis saab hõlpsasti lugeda sõnaseletusi või tõlkeid. 5) Kui seade toetab helivorminguid, siis on võimalik salvestada ja kuulata helifaile (mp3, wma, wav jt), osadel lugeritel on kõrvaklapipesad või lausa kõlarid, siis saab lugeda raamatut ja samal ajal kuulata muusikat ka. 6) Saab salvestada ja vaadata pilte (bmp, gif, jpg jt). SLAID
harvem. Keskmine e-luger mahutab korraga umbkaudu tuhandeid e-raamatuid. Ruumi säästmiseks on ka võimalus mahutada hulga raamatuid mälukaartidele. E-luger on mugav reisikaaslane ning alternatiiv sageli raskekaalulistele paberraamatutele. Uutele raamatutele on pidev ligipääs ja selleks on vaja vaid WiFi-ühendust. E-lugerite hinnad algavad 14 eurost (vanemad versioonid) ja ulatuvad umbes kuni 400 euroni. Hind sõltub nii suurusest kui ka välja mõeldud lisategevustest e-lugerites. Eestis on põhiliselt kolme sorti lugemisseadmeid: Kindle, Apollo e-luger ja Kobo. Kindle on konkurentsitult maailma populaarseim e-luger. E-lugeritesse on loodud palju võimalusi. E-lugeris saab kirja suurust ja fonti muuta endale meeldivamaks ning samuti saab jagada loetud raamatuid või lugemisel olevaid raamatuid internetis (nt Facebookis). Kuna e-lugerid võivad kukkumisel minna kergesti katki, siis on tehtud nende jaoks ka erinevad kaaned, mis neid kaitsema peaksid.
Kuigi suurem osa pihuarvuteid ja nutitelefone võimaldavad teatud programmide abil e- raamatuid lugeda, ei saa neid e-lugeritega sassi ajada. Pärast seda kui Apple lasi välja iPadi, kõrvutatakse seda tihti e-lugeritega, kuid kuigi ka iPad võimaldab e-raamatute lugemist, on ta siiski tahvelarvuti. E-luger on elektrooniline seade, mis on loodud põhiliselt e-raamatute ja väljaannete lugemiseks, ning mis kasutab teksti kuvamiseks e-tindi tehnoloogiat. (4) E-paber, mida e-lugerites kasutatakse, on disainitud jäljendama päris paberit. Vastupidiselt tavalisele lameekraaniga seadetele, peegeldab e-paber valgust nagu päris paber. Esimene e-luger oli NuvoMedia poolt välja antud Rocket eBook (pildil). See oli keskmise pehmekaanelise raamatu suurune käeshoitav puutetundliku ekraaniga seade, mis võimaldas lugeda e-raamatuid.(5) Selle ühendamine arvutiga oli kohmakas kõige pealt tuli see ühendada pistikuga ning alles siis sai selle kaabli abil arvutiga ühendada.
annaabi.ee 
