Nende tekkelugu sai alguse Gutenbergi projektist (www.gutenberg.org), millega alustati 1971. aastal ning eesmärgiks oli teha avalikult kättesaadavaks raamatud jm väärt tekstid elektroonilisel kujul. 11. Mis on põhiprobleemid eraamatute valdkonnas kaasajal? Põhiprobleemideks on lugerite kasutuskogemuse vähesus, sest spetsiaalsed eraamatu lugerid jms seadmed toetasid enamasti vaid oma failiformaate. Sellise olukorra põhjuseks oli see, et olnud ühiselt aktsepteeritud standardeid lugeritele, selle asemel tutvustati järjest uusi lahendusi. Praegu otsitakse parimat eärisüsteemi ja ühiseid standardid ning peetakse nende väljatöötamist esmase tähtsusega. Samuti arvatakse, et eraamatu formaat ning tema kasutamise võimalused peavad muutuma lihtsamaks ning kasutajasõbralikumaks. Probleemiks on, et erinevaid eraamatuid ei ole võimalik erinevate seadmetega lugeda: ei ole omavahelist ühilduvust ja nii on pidurdatud ka eraamatute levik. 12
Küsisin, kas see on tulevik. Täpselt pool vastajatest ei usu, et see väga poolehoidu võidab; 13 usub, et see juhtub ka teiste ajalehtedega, kuid mitte lähitulevikus ning vaid 3 arvas, et paari aasta pärast paberlehti enam ei eksisteerigi. 4 vastajat võtsid vaevaks kirjutada oma täpse arvamuse selle kohta, kuigi kõik need vastused sobinuks põhimõttelt variandi ''kindlasti juhtub see ka teiste ajalehtedega, kuid mitte lähitulevikus'' alla. Küsimusele, kas e-lugeritele on turgu, vastas ''Jah'' 14 inimest, ''ei'' 2 inimest ja 5 leidis, et kuskil mujal, mitte Eestis. Ülejäänud 19 inimest ei teadnud, mis on e-luger. Eestalaste teadmatust e-lugeritest kinnitavad ka vastused järgmisele küsimusele: Millist seadet eelistaksid e-raamatu lugemiseks? 10 inimest eelistaks nutitelefoni, 22 arvutit ja 6 e-lugerit. E-raamatute suurimaks eeliseks(Tabel 2) paberkandjal raamatute ees peetakse võimalust säästa puid nii leidis 15 vastajat
annaabi.ee 
