E-lugerid E-luger on aparaat, mille abil saab lugeda e-raamatuid. E-raamat on teatavat tüüpi tekstifail, mille saab kopeerida e-lugerisse ja panna e-luger seda teksti oma ekraanil näitama. Nagu näha siis kui poleks olemas e-raamatuid siis ei oleks vaja ka e-lugerit ning kui e-raamatud on olemas, aga e-lugerit poleks siis ei oleks võimalik e-raamatuid lugeda ehk üks ei saa olla ilma teiseta. E-lugeri ekraani suurust väljendab diagonaalmõõde tollides, see on enamikul lugeritel 6 tolli ehk 15 cm. Kuvaril on piksleid enamasti 800×600, seega eraldusvõime on veidi parem kui ajalehepiltidel
Raamat paberkandjal või ekraanil Teose lugemiseks ei pea seda enam ostma paberkandjal, raamatuna, vaid võib selle alla laadida oma e-lugerisse, telefoni või erinevatesse arvutitesse, näiteks: sülearvutisse, lauaarvutisse või siis tahvelarvutisse. Tundub, et tehnoloogial on raamatu ees palju eeliseid, kuid kas see võib raamatu ka lõplikult meie kultuuripildist ,,välja süüa"? Kui loen raamatut paberkandjal, siis naudin paberi lõhna, eriti uuemate raamatute puhul. Ka paberisahin on meeletult hea. Lisaks ei kaota ma kunagi taju kui kaugel ma looga olen, seega ei tule lõpp iialgi ootamatult. Mulle meeldib ennast
Arvan et e-õpikud on üks sellistest võimalustest koolis. Paberkandjal trükitud raamatutega oleme kõik harjunud. Neid on mõnus kätte võtta ja lugeda. Õpikud on muutunud ajaga formaadilt suuremaks ja õhemaks, kuid kaalu poolest on jäänud samaks. Igal hommikul koolikotti selga vinnates, tunnen kui raske see on. E-õpikute eelis ongi see, et need saab alla laadida tahvelarvutisse, laua- või süle-arvutisse või e-lugerisse. Koolikott on oluliselt kergem, samas on kõik vajalik materjal kaasas. Kunagi ei pea kartma, et mõni õpik jääb koju, sest need on kõik kaasas tahvelarvuti, lugeri või arvuti näol. Sellega kaasneb võimalus vaadata ükskõik, millal vajaminevat õppematerjali. Andmekandjal on võimalus õppematerjali töödelda, vajalikke andmeid alla joonida, tõsta, märkmeid lisada. Arvuti annab uusi võimalusi, mida praegu ei oskaks ettegi kujutada
Seitse inimest aga vastas eitavalt ning jäid arvamusele, et e-raamatutel ei ole tulevikku ja paberkandjal kirjandus jääb püsima. Järelikult polegi noored nii kindlad e-raamatute kiires levikus ja tulevikus. 23 õpilast leidis, et e-raamatuid võiks koolis kasutada õppematerjalidena. Põhjenduseks oli eelkõige toodud mugavus ja et neid on kergem kaasas kanda. Mõned õpilased olid väga veenvalt välja toonud, et e-raamatuid mahub e-lugerisse kõvasti rohkem kui paberkandjal raamatuid koolikotti ning e-luger mahub ilusti kätte ära ehk on mugavam. Raamatute digitaliseerimise kohta oli vastaksid arvamusi: osad pidasid seda "heaks ideeks", teised "mõttetuks" . Enamik siiski pooldas seda, tuues põhjenduseks, et see lihtsustaks meie tänapäeva elu veelgi rohkem. Paljud olid siiski ka selle vastu, põhjendades, et raamat peaks jääme ikka korralike kaante vahele. Oli ka neid, kes
WMP toetab paljusid failitüüpe ja võimaldab lisatarkvara ja DVD-seadme olemasolu korral ka DVD-mängufilme mängida. Klõps kaustaaknas WMA- või MP3-helifaili või mõne videofaili nimel avab pleieriakna. DivX-failide mängimiseks tuleb eelnevalt Internetist tõmmata ja installeerida vastav koodek. Heli tugevust saab WMP aknas reguleerida liuglülitiga. WMP abil saab töö ajal plaatidelt taustamuusikat kuulata. Selleks on vaja heliplaat CD-lugerisse asetada ja sahtel sulgeda. Muusika hakkab kõlama automaatselt. Aknas või üle ekraani (Alt+Enter) saab kuvada valitud animatsiooni (visualizations). Interneti-ühenduse korral saab spetsiaalsetest andmebaasidest tõmmata heliplaadi kohta käivat infot (palade pealkirjad, autorite nimed, albumi kaanepilt jm). Võimalik on eelnevalt valida plaadilt mängitavate palade nimed, st koostada esitatavate palade loetelu (playlist). Heli kvaliteet sõltub arvuti helikaardist ja kõlaritest.
annaabi.ee 
