nõudlikkusele ja isegi pretensioonikusele. Kiiresti reageerib kõigele mis kutsub esile emotsioone, - eriti positiivseid. On programmeeritud oma alati veidi hirmutatud või vihastatud duaali meeleolu tõstmisele. Alatasa kiirgab sõbralikust, positiivseid emotsioone, naeratab. Püüab nalja visata, igati raputab ja tirib partnerit kuni ei kutsu tal esile positiivset või negatiivset reaktsiooni, vastasel juhul ei saa infot tema seisundi kohta. Meeldib jutustada ja arutada lugenu või kuuldu kohta. Talle on kerge pöörduda võõra inimese poole. Otsib kestvaid, püsivaid inimsuhteid. Eriti ei mõista teise inimesi tundeid ja iha. Seepärast on ta ettevaatlikum, kardab end naeruvääristada. Väga hindab inimelu. Sensoorselt-loogiline ekstravert SLE Lõppresultaat on ainuke mis teda huvitab. Kõik mis on vajalik selle "lõppresultaadi" saavutamiseks on tema põhiline asi. Tahtejõuline, eesmärgipärane inimene. Rõhutult ei ole
Meiessaar 1935:14) Kohe pärast sunnitöö aastaid kirjutatud "Märkmed surnud majast" on hea raamat. Mulle tundub, et just selles teoses Dostojevski mingil määral avab ennast. Märkmed, nagu on leitud, ei ole kellegi teise kui kirjaniku enda omad, ja ka teised kangelased on tõelised. Aga autobiograafiline element on Dostojevskil enmasti alati sees. 3. ,,Idioot" "Idiooti" võib vabalt lugeda ka siis, kui tema "Kuritöö ja karistus" on veel lugemata. Seda lugenu on "Idioodi" mõistmiseks targem, ent peab olema valmis uuteks probleemideks. "Kuritöö ja karistus" algab roimast ning jätkub kannatustega enne alistumist karistusele. "Idioot" lõpeb roimaga. Võib-olla Dostojevski, olles enne kirjutanud kuriteo kui sellise suhtes lõpu ja alles siis alguse, vaidleb siin iseendaga. Raamatus mõiste "idioot" ei tähenda mitte kliinilist diagnoosi, vaid inimest, kelle mõistus on otsas, sest ühtegi kiiret ja selget vastust pole tulemas