joonepikkuse kaudu. Maastiku kaldjoon moodustab kolmnurga hüpotenuusi, üks kaatet annab joone horisontaalprojektsiooni, teine kõrguskasvu. Täpsus mitu korda väiksem, kui geomeetrilisel niveleerimisel. 17. Kaldenurgad mõõdetakse kolme täisvõttega. Üks täisvõte koosneb kahest poolvõttest ehk mõõtmisest vertikaalringi mõlemas asendis: ring paremal ja ring vasakul. Mõõtmiste kontrolliks arvutatakse iga täisvõtte lugemitest NA väärtus, mis peab olema püsiv. Lubatav erinevus on +-15'' ehk 0,3'. Lugemite Lv ja Lp järgi saame arvutade kaldenurga v=0,5(Lv- Lp) ja NA=0,5(Lv+Lp). Leitakse kahe punkti vahelise joone pikkus, viseerimiskiire kaldenurk, instrumendi kõrgus, parand ja kui igale joonele saadud otse- ja vastassuunas määratud kõrguskasvud erinevad kuni 3 cm horisontaalkauguse iga 100 m kohta, saab arvutada kõrguskasvud ja nende järgi juba keskmised kõrguskasvud
Nivelleerime seda lõiku vesiloodi mulli 5-s erinevas asendis (vt joonis), st igas vesiloodi asendis teeme tagasi-ja edasivaate lugemi. Täisvariandis tehakse seda kokku kolme nivelliiri kõrguse juures (3 võttega), muutes iga võtte vahepeal instrumendi kõrgust. Meie teeme lühendatud variandis ainult ühe nivelliiri kõrguse juures. Arvutame igas mulli asendis saadud lugemitest kõrguskasvu. Seega saame joonele viis kõrguskasvu, h1 , h2 , h3 , h4 ja h5 , vastavalt mulli 1., 2., 3., 4. ja 5. asendis. Nüüd võrreldakse vesiloodi mulli kaldasendis saadud keskmiste kõrguskasvude h2 ... h5 erinevust vesiloodi mulli keskasendis saadud keskmise kõrguskasvuga h 1 , erinevus ei või ületada tehnilisel nivelleerimisel 5 mm, siis on nõue täidetud. Nivelleerimislati kontrollimine:
instrumendi kõrgusele. Kui NA=0 kraadi, siis saame kaldenurga kohe vertikaalringi lugemi järgi, kui ei ole null, siis kaldenurk v võrdub vertikaalringi lugemi Lv ja valemist NA=0,5(Lv+Lp) arvutatud NA vahega. Ehk v=Lv-NA Kui nulliasend ei ole teada või soovitakse kaldenurki määrata täpsemini, siis tehakse mõõtmised RV ja RP asendis, suunates niitristiku keskpunkti K mõlemal korral tähisele märgitud samale kõrgusele. Kaldenurk arvutatakse siis vertikaalringilt saadud lugemitest valemiga v=0,5(Lv-Lp) 33. Vertikaalringi nulli ase ning selle arvestamine mõõtmistes Nulliasend on lugem vertikaalringilt, kui pikksilma viseerimistelg ja vertikaalringi alidaadi vesiloodi telg on horisontaalsed. Konstruktsiooni kohaselt peab nulliasend olema null. NA määramiseks kinnitatakse teodoliit statiivile, looditakse ja viseeritakse mingile kaugemal valitud selgele punktile RV ja RP asendis. Vertikaalringilt võetud lugemite Lv ja Lp järgi saame arvutada NA=0,5(Lv+Lp)
Tasasel maastikul valitakse 70-80 m pikkune joon A-B, mille otspunktidesse asetatakse ''konnad'' või lüüakse metallvaiad. Statiivile kinnitatud nivelliir paigaldatakse täpselt joone keskele, võrdsele kaugusele kummastki punktist (Sa=Sb). Tähistame keskmise niidi lugemid vastavalt a ja b-ga. Kui peanõue ei ole täidetud, siis viseerimiskiire kaldenurk on V ja need lugemid erinevad mingi suuruse x võrra õigetest, viseerimiskiire horisontaalsele asendile vastavatest lugemitest a0 ja b0 a=a0 + x ja b=b0 + x Arvutame kõrguskasvu HAB= a b = (a0 + x) (b0 + x) (1) Valemist on näha, et keskelt nivelleerides saame õige kõrguskasvu. Seejärel paigaldame nivelliiri puntki A lähedale(S a=4 m). Võtame lattidelt lugemid i ja e. Arvutame kõrguskasvu H'AB= i e = i (e0 + 2x) (2) Et õige kõrguskasv otsast nivelleerimisel peaks olema
annaabi.ee 
