genoomi. Põhjused, miks koostus vead esinevad, on mitmesugused. Järjestusetükid on koostu ülesehitamisel kõrvale heidetud (märgistatud kui viga või kordus), tükkide ühinemine on toimunud vales asukohas või tükkide suund on vääralt määratud. Lugemite ühendamisel saadud kontiigid on tihtipeale lühemad, kui nad võiksid olla. Seda põhjustavad koostute jaoks raskemad piirkonnad genoomis: kordusjärjestused, polümorfismid. Samuti teatud piirkonna andmete puudumine ja vead lugemites mõjutavad kontiigide moodustamist. Genoomide hindamine toimub enamasti skäffoldide ja kontiigide arvu alusel. Teatud piisav arv pikemaid järjestusi on vajalik genoomi esindamiseks. Samuti kasutatakse nende järjestuste absoluutset ja pikkust kogu genoomi suhtes. Koostu kvaliteeti hindamiseks on enimlevinud N50 suurus, mida määratletakse kui kontiigi vähimat pikkust, millest võrdsed või pikemad kontiigid katavad 50% kogu genoomsest järjestusest. Seega
tavaliselt võtete viisil. Üks täisvõte seisneb nurga mõõtmises vertikaalringi kahes asendis Rp ja Rv. Nurga mõõtmist ühes vertikaalringi asendis nim poolvõtteks. Limbi asendi muutmine poolvõtete vahel 90 võrra ja pikksilma üle seniidi pööramine on vajalik selleks, et vähendada instrumentaalsete vigade mõju ja vältida jämedaid limbi lugemisvigu. Pärast limbi asendi muutmist saadakse II poolvõtte lugemid limbi teistel kohtadel, st lugemites on hoopis teised kraadide ja minutite numbrid, kuid nurga arvutamisel peame saama sama tulemuse. Suundade mõõtmine ringvõtete viisil Kui seisupunktis on vaja määrata kolm või enam suunda (nt võrgu sõlmpunktides), siis on otstarbekas kasutada ringvõtete viis. Ringvõtete viisi puhul võib teha ühe või mitu täisvõtet, sõltuvalt mõõtmistele esitatud täpsusnõuetest. Mõõtmised tehakse orienteeritud limbiga. Poolvõtete vahel limbi asendit ei muudeta
annaabi.ee 
