Neid võib tõlgendada strukturalismi arendusena oma loogilise lõpuni või selle ümberlükkamisena. Nad jätkavad mõtteviisi, et tekstist väljaspool ei ole midagi, kõik on vaid keelesisene lõputu mäng. Samas seavad post-mõtlejad objektiivset teadmist otsiva strukturalistliku mõtlemisviisi põhimõtteliselt kahtluse alla. Ja varasemate suundade poolt alati tekstist otsitud või vähemalt eeldatud terviklikkuse idee asendub arusaamaga, et tekst on üksteisega vastuolus olevate lugemisviiside pundar. 8. Kuidas käsitleb marxsistlik kirjandusteadus kirjanduse ja ühiskonna suhteid. Tooge näiteid erinevatest lähenemistest. Marksistlik kirjandusteadus põhineb Karl Marxi (1818-83) ja Friedrich Engelsi (1820-95) majandus-, ühiskonna- ja kultuuriteooriatel. Inimkonna, selle ühiskondlike formeeringute ja institutsioonide areng sõltub materiaalse tootmise viiside muutustest. See mõjutab ühiskonna
Iga lugemisetappi iseloomustab mitu tunnust: lugemisviis, tüüpilised vead, tempo ja sellega seotud ladudus, ilmekus, aimamine ja selle kontroll, sünteesi ja mõistmise vahekord. Lugemisviisi iseloomustavad kaks peamist tunnust: tajumisühik ja esmase sünteesi ühik. Tajuühik kajastab seda loetava materjali segmenti, mida laps artikuleerib kohe pausideta. Tajumisühikuks võivad olla tähed või täherühmad (sh silbid või kõnetaktid), sõnad, süntagmad. Tajumisühikust on tuletatud ka lugemisviiside nimetused: veerimine, silphaaval lugemine, sõnade kaupa lugemine, ladus lugemine (süntagmade kaupa). Lugema õppides kasutab laps mitut lugemisviisi korraga, kuigi üks neist on harilikult enam levinud, st juhtiv. Lugemisoskuse omandamise etapid: I etapp – veerimine – tajuüksus täht: veerib häälega ja kordab sõna; veerib häälega, sõna ei korda; vaikne veerimine, sõna kordamine II etapp – sõnahaaval lugemine: Tajuüksus sõnaosa või sõna.
annaabi.ee 
