praktikas vaadeldakse neid koos. (Maila 2011) 2.2. Düsleksia avaldumine Kergem düsleksia avaldub lugemisvigade ja -raskuste näol samuti ka lugemisel ühelt realt teisele ülehüppamisel. Veel võib see avalduda peegellugemises ehk paremalt vasakule lugemises. Raskematel juhtudel ei suuda laps tervikut koostada isegi mitte kahe- ja kolmetähelistest rühmadest, vaid hakkab sõna mõistatatama. (Kasper 2004) Eesti keeles esinevate tüüpiliste kirjutamis- ja lugemisvigadena võib välja tuua (Irv 2010): 1) kvalitatiivsed asendused (häälikute-tähtede asendamised teistega); 2) häälikute-tähtede ja silpide ärajätmine; 3) häälikute-tähtede ja silpide järjekorra muutmine; 4) häälikute-tähtede ja silpide lisamine; 5 5) kvantitatiivsed asendused (vältevead); 6) ortograafilised vead ehk reeglivead (düsortograafia).
sujuvalt edasi. Selle raskuse olemasolule viitab vajadus kasutada sõrme või mõnda muud abi järje pidamisel. Tihti kaebavad need lapsed peavalu ja silmade väsimist. Nad pelgavad kõva häälega lugemist ning seetõttu võivad loobuda lugemisülesande täitmisest, näiteks klassi ees ettelugemisest, ehkki on eelnevalt kodus harjutanud ning tekstiga tuttavad (Lukanenok, 2008) Eesti keeles esinevate tüüpiliste lugemisvigadena on välja toodud (Lukanenok, 2008): · asendused (häälikute-tähtede asendamised teistega); häälikute-tähtede ja silpide ärajätmine, lisamine ja järjekorra muutmine, vältevead. · Võib esineda ka lugemisel ühelt realt teisele ülehüppamist. · Mõnikord täheldatakse lugemist paremalt vasakule, st peegellugemist. · Raskematel juhtudel pole laps võimeline sünteesima isegi kahe- ja kolmetähelisi
annaabi.ee 
