teksti enam-vähem Tähtedest sõnade ja sõnadest lausete lugemine. Silpidest ladusalt, lausehaaval sõnade moodustamine. üksiku peatusega raskema sõna ees oma kõnetempos Lugemistehnika arendamine õpetaja juhendite järgi või sellest aeglasemalt; (õige hääldus, ladusus, pausid, intonatsioon, tempo, mõistab häälega või oma lugemisvea parandamine, kui sellele tähelepanu endamisi (vaikse häälega juhitakse). Lugemistehniliselt raskete sõnade ja või huuli liigutades) sõnaühendite lugema õppimine. lugedes loetu sisu; vastab teksti kohta Oma ja õpetaja käekirjalise teksti lugemine käivatele küsimustele, klassitahvlilt ja vihikust
Iga loetud üksust võib kooris korrata (köidab tähelepanu). 3. Õpilased loevad osutamise järgi kooris. 4. Loeb mõni vähem edukas õpilane. 5. Õpilased loevad samu sõnu/kõnetakte aabitsast. Jälle vaheldub individuaalne ja kooris lugemine. Hoidumaks mehaanilisest lugemisest, “peast” kordamisest, võib sõnade paigutus erineda. Aabitsast lugedes nõutakse õpilastelt vastavale sõnale osutamist (nt pliiatsiga/sõrmega). Lugemisvea korral annavad teised õpilased sellest märku. 6. Leitakse tähendusega sõnad/sõnavormid. Õp moodustab lühilause või sõnaühendi. 7. Veaga sõnad loetakse vastavalt kirjapildile. 8. Märgatakse ja parandatakse Krõlli või kutsu lugemisviga. Eksija rollis võib teadlikult olla ka mõni õpilane. Oskus teadlikult eksida näitab enesekontrolli kõrget taset. 9. Sõnad sobitatakse piltidega. 10
annaabi.ee 
