ülekaalus otsingut võimaldav tekst ja mis on trükitud raamatu (monograafia) analoog". (Vikipeedia 2013) Lihtsamalt oleks e-raamatu definitsioon "Raamat elektroonilisel kujul, st mõne tekstifailina; enamasti, kuid mitte alati mõne trükitud teose digitaalversioon". Inimesed saavad osta e-raamatuid disketile või CDle, kuid kõige populaarsem viis saada endale e-raamat on osta raamatust allalaaditav fail (või muust lugemisvarast) veebisaidilt, et pärast seda lugeda arvutist või e-lugerist. Üldiselt on võimalik endale e- raamat hankida viie minutiga. (techtarget 2013) 2. E-RAAMATUTE TOOTMINE Mõned e-raamatud toodetakse prinditud raamatutega samaaegselt, kuigi neid ei lasta tavaliselt ühekorraga müügile. Tihti on e-raamatud toodetud juba olemasoleva trükitud raamatu skänneerimise teel. Mõnikord kasutatakse robotic book scanner tehnoloogiat,
Küllap on mõjutajaks turumajanduslik konkurent ja ehk Internetki, mille veebileht kommentaare avaldab. Vooremaa vahel ilmuvad vallalehed, kus uudised on kodukohale geograafiliselt veel lähemal. Mõnus on lugeda lehte, mis on korraliku ja ülevaatliku väljanägemisega. Kui väljaande uudised on võimalik kiiresti üles leida ja need süsteemselt esitatud on, otsustatakse järgmine kordki sama lehe uudiseid lugeda. Lugemine arendab mõtlemist ja kui on kujunenud lemmikväljaanne, ei tule lugemisvarast puudust. Kuid lugeda võiks alati rohkem. Tänapäeva lehtede puudus on aga see, et keelekasutus on muutunud kollase lehesarnaseks, mis mõjub eesti keele arengule negatiivselt. 5 Kasutatud materjalid Kasutatud kirjandus: Aava, K. Kõnekunst. Tallinn: AS BIT, 2003 Hennoste, T. Uudise käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008. Kask, K. Meediaõpetus. Tallinn: AS BIT, 2005 Oma Keel nr 1. Tallinn: AS Pakett, 2004. Oma Keel nr 2
annaabi.ee 
