suurteose lõpetas ja kirjastas. Clausewitz suri 1831 koolera puhangus olles vägedega Poola piiril. Kuigi ta osales paljudel sõjakäikudel ja paljudes lahingutes oli ta eelkõige siiski teoreetik, kes oma teoses ,,Sõjast" käsitleb väga põhjalikult ja oma ajakohta ainulaadselt kõiki sõda puudutavaid aspekte nii nagu tema neid nägi. Seda teost peetakse siiani üheks olulisemaks sõja- filosoofiliseks teoseks, mis kuulub kindlalt noorte ohvitseride ja kadettide lugemisvaramusse. 2 ,,Sõjast" on Clausewitzi tuntuim teos, mis avaldati alles pärast tema enda surma. See koosneb kaheksast raamatust ning võtab kokku peaaegu kõik, mida maapealse sõdimise kohta öelda võib. Üldise filosoofiaga ei olegi see nii väga seotud, pigem ongi seotud militaarfilosoofiaga ja ka sõjapsühholoogiaga. Tema teose võib kokku võtta ühe laialt levinud tsitaadiga tema
7 Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilaste ilukirjanduse loetavus Rahvas algab raamatust, meenub koolitundides kirjandusõpetaja öeldud eesti luuletaja Hando Runneli mõte. Hea, et tänapäeval, mil räägitakse, et noored inimesed ei loe, nähtub, et nad siiski loevad. See rõõmustab. Nagu diagrammist selgub, loetakse kõige enam jutustusi, ehk siis koolitundide lugemisvaramusse kuuluvat ja romaane ning novelle. Küllap on niisugused eelistused tõesti pärit koolitundidest, millest nii mõnelgi juhul on saanud harjumus ilukirjandust ,,lausa neelata". Mis siin imestada jutustused, romaanid ja novellid kõnetavad mind ja minu eakaaslasi. Nad on mõistetavad, kutsuvad edasi mõtlema, et seejärel uue teose järele haarata ja hiljem isegi midagi luua. Noore uurija jaoks on üllatav luule lugemise küllaltki suur protsent. Ehk taas on