mõjutasid kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. näeme et nende suhted hakkasid arenema, nad juba Kreutzwaldi valgustuslik ja publitsistlik looming rohkem usaldasid teine teist, Koidula kirjutas talle moodustab tähendusliku osa tema pärandist. Ta palju oma elust ja loomingust. Veel hiljem püüdis rajada kindlamat alust eestlaste nimetab Koidula Kreutzwaldi" ,,papaks". lugemisvarale, pidades silmas eelkõige valgustuslikke sihte. Olulisel kohal Kreutzwaldi 4. 19.sajandi ärkamisaja rahvusromantiline rahvavalgustuslikus loomingus on viieosaline kirjandus. ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on". Nõuk. Lydia Koidula (1843-1886) oli tuntud rahvusliku ajal on avaldatud tema «Teosed» ja kirjavahetust. liikumise juhi Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta
Kultuurilooliselt olulised säilinud kirjavahetused Wiedemanniga, Peterburi akadeemikutega, ÕES-i liikmetega, Lönnroti jt Soome kirjameestega, Faehlmanni, Köleri, Hurda, Jakobsoni, Koidulaga. Aktiivsemalt hakkas kirjatöid tegema nädalalehes ,,Das Inland", kriitilised sõnumid Võru kohta põhjustasid tsensori meelepaha. Valgustuslik ja publitsistlik looming moodustab tähendusliku osa tema pärandist. Püüdis rajada kindlamat alust eestlaste lugemisvarale, pidades silmas valgustuslikke sihte. 19. sajandi menukamaks sentimentaalsemaks rahvaraamatuks kujunes Kreutzwaldi vahendatud ,,Wagga Jenowewa ajalik elloaeg" (1842). rahvavalgustuslikult oluline veel ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (1848-1849) sisaldades lugemist kosmosest, aurulaevadest, raudteest, võõrmaadest, taimedest. Lisaks rahvavalgustuslike ja õpetlike raamatutena avaldas veel ,,Ma- ja Merrepiltid" (1850-1861 I-III), ,,Sippelgas" (1861 II).
annaabi.ee 
