tähtsusega teavet. · Suunatud lugemine Modelleeritud ja ühislugemise kõrval on samavõrd tähtis ka suunatud lugemine, mille puhul võetakse arvesse õpilaste individuaalseid vajadusi pärast seda, kui nad on palju kordi kuulanud eri laadi tekste, osalenud hulgalistes kollektiivsetes lugemisharjutustes ning saavad juba juttude ja raamatute toimemehhanismidest aru. Selle meetodi kasutamiseks jagatakse õpilased lugemisvajaduse järgi väiksematesse rühmadesse (2-4). Õpetaja aitab kas kord või kaks korda nädalas lastel lugeda, vestelda ja mõtestada teksti, esitades küsimusi nii lõigu sisu kui ka kasutatud keelepruugi kohta. Tegevuse käigus teadvustab laps endale kasutatud meetodeid ja see aitab tal kasvada iseseisvamaks lugejaks. · Iseseisev lugemine Kui õpilastel on lugemisel tekkinud juba küllalt enesekindlust ja oskusi, siis on aeg hakata iga
Pani aluse vallaraamatukogule, andis oma kirjutajapalgast raha raamatute ostmiseks – väidetavalt esimene avalik raamatukogu Lätis. Olevat kogunud vallakirjutajana teatud kapitali, astus ta veel nii kõrges vanuses nagu 24 (selleks, mis ta tegi, tõesti kõrge vanus) Miitavi gümnaasiumisse. Seal ilmnenud tema tegevuses taas rahvuslikud jooned – kogus kokku rahvajutte, pärimusi jne ja andis trükis välja ka. 300 siis kokku. Mõeldes just läti talurahva lugemisvajaduse peale. Miitavi gümnaasiumi lõpetanud, tuli Tartusse, temast sai TÜ tudeng, keskendus majanduse õppimisele. Pani tudengitoa uksele sildi: Krištjanis Valdemars, lätlane. Rektor kutsus välja ja uuris, mida ta öelda tahab, et mis mõttes lätlane – et ta pole ju mingi mats, lätlane, vaid kõrgelt haritud tudeng. Oli vastanud: „Lätlane, kes valdab vabalt inglise, prantsuse ja saksa keelt, pole inglane, prantslane, ja sakslane, vaid jääb ikka lätlaseks“.
annaabi.ee 
