oktoobrini, vastasel korral ähvardas raamatukogu sulgeda. Weltmanni ja ülikooli juhtkonna vahel muutusid suhted pingeliseks ja närviliseks. Raamatukogu ei saanud enam üliõpilaste hulgast abitööjõudu ega autotki. Glavliti volinik süüdistas raamatukogu juhti saamatuses töö organiseerimisel. Ruumid suudeti spetsfondi jaoks vabastada lõplikult alles detsembris 1947.a. Ära veeti umbes 150 000 raamatut. Saanud laoruumid kätte, rekvireeris Sõstsikov ka senised professorite lugemistoad endale tööruumideks. Pearaamatukogu raske olukord 1948.-1951.a. Erifondi osakond töötas usinasti, raamatukogu niigi napist koosseisust oli juba 4 vilunud töötajat üle viidud. Kurjad Glavliti kontrollid aga ei olnud ikka rahul fondide puhastamise kiirusega. Ülemtsensor käskis raamatukogu sulgeda, kuni fondid pole puhastatud. Raamatuid sai laenutada ainult Sõstsikovi loal ja raamatu sai kätte järgmisel päeval lugejaile jäi vaid kaasa tunda.
1860 Tarvastu raamatukogu esimene rahvaraamatukogu. 1872 Metsiku Õppija Selts Metsiku Raamatukogu. Mihkel Veske igal aastal ülevaade ilmunud raamatutest Ado Grenzstein esimene soovitusnimestik, juhendas raamatukogude sisemist korraldust. Eesti Kirjameeste Seltsi Raamatukogu kogus eesti raamatut, eesmärgiks luua täielik eesti raamatute kogu. 1868 Tartus Vene Raamatukogu. 1890ndatel karskuskuratooriumide raamatukogud (lugemistoad). Esimene karskusselts 1889. a. Toris. Alates 1896 hakkas Trükiasjade Peavalitsus saatma Tartu Ülikooli Raamatukogule kõiki eesti ja lätikeelseid raamatuid, ajalehti ja ajakirju. Eesti raamatu kogumine Eesti Üliõpilaste Selts. Raamatukogu asutajaks Oskar Kallas. Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu eelkäijaks. Raamatukogude Korralduse osakond kirjanike ühingu 'Noor Eesti' juures, selts võis asutada
annaabi.ee 
