Tööraamatus on rohkesti skeeme, tabeleid, mis tooetavad materjali omandamist, teevad selle arusaadavaks ja kergendavad õppimist. Samuti on esitatud ka lugemist suunavaid ülesandeid. Näiteks, tööraamatu leheküljel 24 on olemas tekst ,,Veetaimed ja nende erinevus maismaataimedest". Teksti põhjal pakutakse lahendada ülesannet: kirjutada tekstist välja erinevate taimede nimetused. Ülesande täitmine nõuab kindlasti teksti mitmekordset lugemist. Lugemistekste tööraamatus ei ole eriti plaju, enamik neist on alateema alguses. Esimeses osas on iga teema juurde umbes kolm kuni kuus rida lugemiseks Nad pigem juhatavad teema sisse, annavad teema kohta üldinfot ja on aluseks järgnevate ülesannete täitmiseks. Tekstid ei ole mahukad, on arusaadavad, kuigi ei saa öelda, et nad on lihtsad kasutatakse ikkagi sõnu, mis 2. klassi õpilase jaoks võivad tundmatud olla. 2. osas tekstide hulk kasvab ja nad muutuvad keerulistemaks
kasulikke muuteoperatsioone (seostada teabe-üksusi) ning annavad õpetajale tagasisidet (teavet lausete mõistmise taseme kohta). Küsimused lause sisu taastamiseks. Baaslausete puhul esitatakse küsimused iga lauseliikme kohta. Selline analüüs on vajalik esimesel koolietapil. Hiljem tuumlause mõistmine harilikult lastele probleemiks ei ole. Alates III klassist peaks kes-, mis-, mida-teeb-küsimuste esitamine olema piiratud. V.a. lugemistekste analüüsides. Kass püüdis hiirt. Kes püüdis hiirt? Keda kass püüdis? Mida kass tegi? Metakeelelised küsimused. Nende ülesandeks on teadvustada teabe edastamiseks kasutatud sõnu, sõnavorme, sõnaühendeid või osalauseid. Küsimused esitatakse kas pärast sisu taastavaid küsimusi või juhul, kui pedagoogi arvates on lause sisu mõistmine lastele jõukohane, kohe pärast lause tajumist (keeleline ja sisuline analüüs tehakse koos)
annaabi.ee 
