kujutlusi ja mõisteid. Pedagoog peab laste arendamisel arvestama nende juhtuiva tunnetusprotsessiga. Taju perioodil on vaja õpetada last vaatlema, analüüsima, võrdlema esialgu tegelikkust, hiljem ka kujutisi/pilte. Laste mäluga on õpetajatel vaja arvestada oma kõneloomes ja lugemistekstide valikul või kohandamisel. Algajale lugejale tekitavad pikad laused raskusi, kuna tema operatiivmälu on koormatud sõnade kokkulugemisega, s.t. lugemistehniliste operatsioonidega ja vastavate üksustega. Mõtlemise seiukohalt on õpetaja roll teadvustada lastele ebateadlikult kontrollitavad operatsioonid, muuta keelekasutus teadlikuks ja tahtlikuks. Selleks tuleb omandada metakeelelised operatsioonid: häälimine, häälikupikkuse muutmine, käänamine, pööramine jne. Sejures rakendatatkse mõtelmisoperatsioone nagu analüüs, süntees, võrdlemine, üldistamine jne. Kuidas on seotud kõne ja tajuprotsessid?
Kõne mõistmiseks tuleb tajutav keelend hoida mälus selle mõistmiseni, s.t. kodeerimiseni kujutluste-mõistete (teadmiste) süsteemi. Kõneloome protsessis hoitakse aga mälus mõte ja ütluse plaan kuni selle realiseerimiseni. Laste operatiivmälu tunnuseid on vaja arvestada pedagoogidel oma kõneloomes ja lugemistekstide valikul või kohandamisel. Algajale lugejale tekitavad pikad laused raskusi veel seetõttu, et õppija operatiivmälu on koormatud sõnade kokku lugemisega, s.t. lugemistehniliste operatsioonidega ja vastavate üksustega (tähtede-häälikutega). Kõnelda sellest, mis pole kõne ajal tajutav, võimaldab episoodiline ja semantiline püsimälu, s.t. kõneleja varasemad kogemused ja teadmised maailmast. Mida noorem laps või mida madalam intellekt, seda suurem osakaal on episoodilisel mälul. Mälule toetuva ütluse (teksti) loome sõltub järgmistest mälu omadustest: süsteemsus, täpsus, valikulisus, maht, mõtestatus, täiuslikkus