Siiski ei pruugi need anda täpset pilti, vigade üldarv näitab ainult seda, et lapsel on raskused. Etteütlusest aga ei saa piisavat infot näiteks IÕK koostamiseks, just seda konkreetset last abistava materjali ja võtete leidmiseks Lugemisoskuse uurimine: Lugemisoskuse omandamine tähendab nii lugemistehnika omandamist kui ka loetust arusaamist. Elementaarne lugemisoskus koosneb kahest kesksest elemendist: kirjaliku teksti tehnilise lugemise ning tekstist arusaamise oskusest. Lugemistehnikat võime lugeda omandatuks siis, kui tähekombinatsioonide tajumine ning hääldamine õpilasele enam raskusi ei valmista ning ta võib kogu oma tähelepanu pöörata loetu mõtestamisele. Olenevalt lugema õpetamise meetoditest on lugemisoskuse arengut kirjeldatud läbi erinevate etappide, mis lähevad teineteiseks üle harjutamise tulemusel. Iga lugemisetappi iseloomustab mitu tunnust: lugemisviis, tüüpilised vead, tempo ja sellega seotud ladudus, ilmekus,
põhikooli riikliku õppekava üldosa sätetest. Hoiakutele (nt huvitatus, tähtsuse mõistmine, väärtustamine, vajaduste arvestamine, kokkulepitud reeglite järgimine) antakse hinnanguid. Hindamise kriteeriumid ja viiepallisüsteemist erinev hindamise korraldus täpsustakse kooli õppekavas. Eesti keele õppimise tulemusi kokku võtva hindamise vormiks võib olla kompleksne töö. I kooliastmes hinnatakse õpilase: 1) suulist keelekasutust, s.o kõnelemist ja kuulamist, 2) lugemist, s.o lugemistehnikat, teksti mõistmist ja vabalugemist, 3) kirjutamist, s.o kirjatehnikat, õigekirja ja kirjalikku tekstiloomet. II ja III kooliastmes hinnatakse õpilase: 1) suulist ja kirjalikku suhtlust, 2) tekstide vastuvõttu, 3) tekstiloomet, 4) tekstide õigekeelsust. Kirjanduse õppimise tulemusi hinnatakse eesti keele õppest eraldi alates 5. klassist. II kooliastmes hinnatakse: 1) teoste lugemist ning tutvustamist, 2) jutustamist,