teenivad lugemise eesmärki kõige enam, milline on lugemisplaan. Lugemise ajal käsitleb oskuslik lugeja teksti osi seatud eesmärgi kohaselt, liigub tekstis edasi-tagasi, ennustab eelolevat ja leiab kinnitust oma oletustele või heidab need kõrvale, suhestab oma varasemaid teadmisi tekstist saadavate teadmistega või suhestab teksti eri osade sisu omavahel, samal ajal järeldusi tehes, kasutab lugedes erinevaid lugemisstrateegiaid (nt selgitab võõra termini tähendust, jätab meelde tähtsaid fakte, joonib alla, teeb märkmeid), elab loetavasse sisse, tõlgendab loetavat ja teeb järeldusi. Pärast lugemist tuleb oskuslik lugeja teksti või selle osade juurde tagasi, sõnastab teksti peamõtte oma sõnadega, teeb märkmed või kokkuvõtte ja mõtleb loetu üle järele. (6) Ainult õpilaste aktiivne osalus lugemis- ja mõtlemisprotsessis, nagu õppimisprotsessis üldse, muudab õppimise tõeliselt viljakaks
ja kirjalik suhtlus, teksti vastuvõtt, tekstiloome ning õigekeelsus ja keelehoole. Suulise ja kirjaliku suhtluse õpetusega kujundatakse oskust silmast silma, telefoni, kirja ja meili teel ning internetikeskkonnas kahekesi või mitmekesi suhelda, tekste kokku võtta ja vahendada. Teksti vastuvõtu õpetuses kujundatakse oskust tekste valida ja leida, eesmärgipäraselt lugeda ja kuulata, teadvustatakse kuulamis- ja lugemisstrateegiaid ning süvendatakse võimet teksti paremini mõista ning tekstile reageerida. Tekstiloome õpetusega kujundatakse mitmekülgset ja eesmärgistatud eneseväljendusoskust, mille puhul inimene tajub olukorda ja adressaati ning suudab oma mõtteid vajaliku täpsusega ja tekstiliigile omases vormis väljendada ning edastada. Õigekeelsuse ja keelehoolde õpetusega kujundatakse keeleteadlikkust ning teadmisi keelest.
annaabi.ee 
