hinnatavat. Alustada võib ka mõne huvitava tsitaadiga. · Teose autori elu ja loomingu lühike tutvustus. Teose teema. Teose osade ja ülesehituse tutvustamine: tegevusaeg ja koht, olulised sündmused ja tegelased; zanr. · Teoses käsitletud probleemidering; sõnum; keelekasutus. Teose võrdlemine: sarnasused ja erinevused võrreldes mõne teise teosega. · Teosele hinnangu andmine (mis meeldis, mis ei meeldinud), oma arvamuse põhjendamine. Lugemissoovituste jagamine. Mõned põhiküsimused arvustuse alustamiseks lavastuse puhul Miks sa just seda lavastust vaatamas käisid? Mida sa laval nägid ning milliseid mõtteid või tundeid see sinus tekitas? Millised elemendid jäid lavastusest kõige erksamalt meelde? Mis sulle selles lavastuses meeldis ja mis ei meeldinud? Kas sa tahaksid kellegi tööd eraldi välja tuua? Lavastaja, kunstniku, helilooja, lauljate, tantsijate või kellegi teise?
Trükised (raamat, ajaleht, ajakiri), nendes sündmusest; orienteerumine ja vajaliku teabe leidmine. jutustab tekstilähedaselt, kokkuvõtlikult Huvipakkuva raamatu leidmine, iseseisev lugemine, kavapunktide järgi, vajaliku info leidmine. Loetud raamatu sisu ja tegelaste märksõnaskeemi ja tutvustamine klassikaaslastele. Lugemissoovituste küsimuste toel; jagamine klassikaaslastele. Loetud raamatust kirjeldab eesmärgipäraselt jutustamine, loetule emotsionaalse hinnangu andmine ja eset, olendit, inimest; raamatust lühikokkuvõtte tegemine. kirjutab nii koolis kui ka igapäevaelus käsitsi ja Vajaliku raamatu leidmine iseseisvalt, ka kataloogi või arvutiga eakohaseid tekste e-otsingut kasutades
siis on termin vältimatu. Ja kui terminit seni (teada) ei ole, siis pole pääsu tema loomisest. Vaatame, milline on hea termin ja kuidas on eesti keeles kombeks termineid moodustada. Kuigi aluspõhimõtted on ilmselt universaalsemad, piirdub sõna- moodustuse käsitlus siin ühest küljest eesti keelega ja teisest küljest niisuguste küsimustega, mis terminiarutelude kogemuse järgi kipuvad pidevalt jutuks tulema. Eesti sõnamoodustuse terviklikumaid käsitlusi on nimetatud lugemissoovituste jaotises. 17.1 Termini headus Millist terminit tahaksime saada? Alates Valter Taulist (1968) on kirja pandud mitmeid termini headuse kriteeriume. Järgnevas loetelus on lühike kokkuvõte omadustest, mis peaksid ühel heal terminil olema, et ta võimalikult hästi oma eesmärki täidaks. Ühemõttelisus Ideaaljuhul peaks terminid olema ühemõttelised, st üks termin peaks alati tähistama ainult üht mõistet ja üks mõiste peaks olema alati