eest. Oma varanduse pärandas esime naise pastorilesk Dehni lastelastele ja sugulastele. Mõningad Hupeli raamatud võttis Tartu ülikool oma raamatukokku, kuid enamik hajutati, nii ka tema mündi-, vaselõigete ja naturaalide kogud. August Wilhem Hupel suri 6. Jaanuaril 1819. Surma põhjuseks oli düsuuria ehk kusemishäire, mis osutab Hupelit tema eluaja lõpupoole vaevanud valudele alakehas. Hupel maeti Paide lähedale Reopalu kalmistule. II PÕLTSAMAA LUGEMISSELTS Lugemisseltside areng Saksamaal ja naabermaades Raamatute ja lugejate arv kasvas üsna kiiresti. Raamatud olid aga kallid, mi soli lugemisseltside tekke peapõhjuseks. Lugemisseltsid aitasid rahuldada ka sotsiaalse kommunikatsiooni vajadust. 1770. aastatel tekkisid lugemisseltsid Saksamaal, Rootsis. 1790.ndatel Soomes. Ida-Euroopas algas lugemisseltside levik pärast 1800. aastat. Läänemere provintsides pani levikule aluse Hupeli rajatud lugemisselts Põltsamaal. 18. Ja 19
See tegi mõlemad mehed üle Liivimaa tuntuks rahvavalgustajatena. Ajakirja ilmumise algust loetakse ka eestikeelse ajakirjanduse alguseks. 1771. aastal tõlkis Hupel eesti keelde veel teisegi Wilde käsikirja: "Arsti ramat nende juhhatamiseks kes tahtwas tööbed ärraarwada ning parrandada". Lisaks sellele töötas Hupel trükikojas ka korrektorina, vaadates läbi kõik eestikeelsed tekstid ja enamik saksakeelsetest. Põltsamaal alustab tegevust lugemisselts 1771 Pastor Hupel, kel oli palju tegemist usuelu ja teadustegevuse korraldamisega, leidis aega aga ka kultiveeritud seltskonnaelu jaoks. Tema pool tegutses Põltsamaa Lugemisselts, mille liikmed vahetasid omavahel raamatuid ja korraldasid Hupeli pool vestlusõhtuid. Seal said kokku mitmed Eesti- ja Liivimaa haritlased, muuhulgas ka hilisem estofiil Johann Christoph Petri. Hupel suhtles tihedalt ka lähedal elava Rutikvere mõisniku Otto Friedrich von
annaabi.ee 
