Tema lood olid õpetlikud ning halvustasid inimeste pahesid, manitsedes lugejat olla korralik. 6. Esimene eestikeelne kalender ilmus 1718. a. Kalendrid olid odavad ja seetõttu väga popu- laarsed. Kalendri vahel olid kalendrilisad. 1766.-1767. a andis August Wilhelm Hupel Põltsa-maal välja esimest eestikeelset ajakirja ´´Lühhike öppetus...``. See sisaldas peamiselt arstlik-ke nõuandeid. Masingu kirjutatud ´´Pühhapäwa Wahhe-Lugemissed`` arvatakse olevat eesti aimekirjanduse algus. Talurahvale oli see kui entsüklopeedia, mis tutvustas kaugeid maid ja kalleid asju. Piibel on kristlaste pühakiri ristiusu õpetuse aluseks olev tekstide kogumik. Piiblis esitatakse vanade idamaade müüte maailma ja inimese loomisest ning juutide ajaloost. Piibli peamised tegevuspaigad asuvad Väike-Aasias, peamiselt Palestiinas. Piiblisse kuulub 66 eri aegadest pärit ja aja jooksul üheks teoseks koondatud raamatut
Tema sulest on ilmunud raamatud ,,ABD ehk Luggemise Ramat Lastele" ja ,,Arvamise-Ramat". Ent Masing ei mõelnud ainult laste õpetamisele, ta püüdis harida ka täiskasvanuid ,,Marahwa Näddala- Lehte" toimetas ta suisa 4 aastat (1821-1823 + 1825). See sisaldas rohkelt õpetusi igapäevaeluga toimetulekuks. Et aga maarahvas pühapäeviti oma aega mõistlikumalt kasutaks, kirjutas ta ka teose ,,Pühhapäwa Wahhe-lugemissed", mis kirjeldab elu-olu välismaailmas. ,,Vahelugemisi" on nimetatud ka talurahva entsüklopeediaks, sest teos sisaldas endas palju huvitavaid andmeid. Kuid Masing tõi uut ka kalendrikirjandusse tema ,,Marahwa Kalender" on varasematega võrreldes palju sisukam ja laiahaardelisem. Pastor Masing oli lisaks kõigele ka hea keeletundja, ta valdas saksa, eesti, prantsuse, ladina, kreeka ja itaalia keelt ning mõistis veel umbes 4-5 keelt. Tema
annaabi.ee 
