Tehnika areng tõi võimaluse hankida paremini teadusi. Kujunes ka uue mõtteviisi teke mis ei toetunud enam mineviku suurmeeste väidetele. Valgustusidee tekkekoht on Inglismaa.Üle euroopa levisid aga valgustusaja aated Prantsusmaa kaudu. Prantsuse haritlased sõitsid Inglismaale uute ideedega tutvuma. Kiriklikud võimud aga püüdsid valgustusidee levikut Prantsusmaal takistada, kui see ei õnnestunud. Rahvas rääkis uusi ideid kohvikutes ja salongides. Valgusideed levisid ka lugemisringides. Iseloomulikud jooned on usk vaatluste ja katsetega saadud teadmistesse, vaimse vabaduse hindamine, traditsioonide ja autoriteetide hülgamine, inimesed on kõik võrdsed ja usk inimmõistusesse. Tähtsamad esindajad oli Montesquieu, Voltaire ja Rousseau. Montesquieu pooldas parlamentaalset monarhiat. Voltaire ei pooldanud demokraatiat, ta pidas ideaaliks valgustatud absolutismi. Rousseau ideaaliks oli rahvavõim ning pooldas looduslähedast eluviisi.
Rahvast puudutas valgustus esialgu vaid ühiskonnareformide kaudu (mh talupoegade vabastamine). Filosoofilisel tasandil esindab valgustust uus ,,kodanlik" moraal: töö, kohusetunde, võrdõiguslikkuse, mõõdukuse ja perekeskse eluviisi väärtustamine (vastand absolutistliku Prantsusmaa aristokraatlik moraal ja eluviis). Valgustuse iseloom: Eliidi kosmopoliitiline (Prantsusepärane) kirjanduslik kultuur (mh lendlehed, raamatud), hakkab tekkima avalik arvamus suhtlemine lugemisringides, salongides, (sala)seltsides, kohvikutes jne. Valgustusaeg oli kodanikuühiskonna 27 moodustumise algus (kodanikuaktiivsus hakkas kasvama), mille tulemusena riigialamatest on saanud kodanikud. Valgustusfilosoofia edendas märkimisväärselt Euroopa moderniseerumist ja andis impulsse meie tänapäeva mõttekonstruktsioonide tekkimisele.
annaabi.ee 
