sellise koodi moodustamine on võimalik teoreemis toodud tingumuste täitmise korral 2) Hammingi kood Hammingi kood on Telekommunikatsioonis kasutatav veaparanduskood, mis võimaldab avastada 2-bitiseid vigu või parandada 1-bitiseid vigu. 1940-ndatel töötas Richard Hamming firma Bell Laboratories mehaanilise arvuti juures, mis kasutas sisendseadmena perfokaardilugejat. Kuna viimasel tuli andmete perfokaartidelt arvutisse lugemisel sageli ette vigu ja kogu lugemisprotseduuri tuli iga kord korrata algusest peale, siis hakkas Hamming uurima, kuidas saaks andmete ülekandmisel tekkivaid vigu automaatselt avastada ja parandada, säilitades samas võimalikult suurt andmeedastuskiirust. 10-aastase töö tulemused avaldas ta 1950. a. Tänapäeval nimetatakse Hammingi koodiks üht Hammmingi koodi erijuhtu, nimelt (7,4) koodi, mis lisab sõnumi igale 4-le bitile 3 veaparanduseks vajalikku bitti ning andmed edastatakse sel viisil moodustatud 7-bitiste koodisõnadena
Valimisringkondade arv võib olla väga varieeruv ning hetkel on Eestis neid 12. Neljandaks tunnuseks on see, et paljudes riikides, sh. Eestis rakendatakse valimiskünnist, et vältida paljude pisiparteide pääsemist parlamenti, mis raskendaks viimase tööd ja valitsuse moodustamist. Künnis tähendab seda, et partei, mis ei kogunud valimistel nõutud protsenti häältest (Eestis 5%), ei pääse parlamenti. Proportsionaalsete valimissüsteemide peamisteks puudusteks on häälte lugemisprotseduuri keerukus, mistõttu valijad ei saa sellest alati aru, ning erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade korral. Teatud leevendust sellele annab hübriidne valimissüsteem, kus kasutatakse korraga majoritaarset ja proportsionaalset süsteemi. Sellisel juhul valitakse pooled parlamendikohad ühe ning pooled teise alusel. Antud süsteemi rakendatakse näiteks Venemaal, Leedus ja Ungaris.
annaabi.ee 
