pidi viima piibli tõlkimiseni. Pärast piiblikonverentse ka mitmeid eesti keele grammatika raamatuid. Veel üks uuendus Forseliuse poolt oli õpetusmetoodika.Ükshaaval hakati luegma sõnu ja tähtedest alustati, sellise õppimismeetodiga oli kuu ajaga õpilastel lugemine selge. Kiirendas oluliselt lugemisoskuse tõusu. Talurahvakoolid eksisteeridi kogu rootsi aja , vene jala pooled kadusid ja 18 keskpaigaks kadusid ka need. Kuigi koole polnud palju, oli lugemisoksus eestlaste seas siiski suur, kuna seda pärandati põlvest põlve. 18 saj oskasid eesti talupojad isegi rohkem lugeda kui nt prantsuse talupojad. 1632 Tartu Ülikooli avamine. Enne seda 1630 avati Tartus gümnaasium. 1632 muudeti ülikooliks , ladina k Akadeemia Gustaviana(Gustav II Adolfi järgi, kes suri kuu aega ärast avamist. 30-aastase sõja tõttu euroopas.)Miks oli vaja ülikooli? Eelkõige oli vaja haritud preestreid ja vaimulikke kohapeale
· Rajas teed rahvuslikule liikumisele ja soodustas säästliku taluperemehementaliteedi arengut Hariduselu: talurahvakoolid · Põhjasõda peatas algtasemel oleva talurahvakoolide arengu: taandareng · Peale sõda tugevdas pietism rahvahariduse võimalusi I LM luteri kiriku rahvakoolikorralduse projekt 1736: -kuigi ei saanud maapäeva heakskiitu, rakendati ellu Rahvahariduse sisu(kontrollis pastor): 1. Luteri katekismuse põhipunktid 2. Piibli lugemisoksus ja lauluraamatu kasutamine · Talvine koolikohustus puudutas vaid neid 7-12 a, kes ei õppinud kodus lugema · Puudus koolmeistritest ja finantsidest *K II soosis hariduselu arendamist: 1764 asutatud aadlipreilide Smolnõi instituut II LM luteri kiriku koolikorralduskava esitati maapäevale(paralleelselt ,,positiivsete määrustega")1765: -võeti vastu ja v Browne avaladas koolipatendina · Sisu sama kui a 1736 kaval
annaabi.ee 
