arutlege lastega, kuidas artikkel ajalehte sai ning valige protsessist välja momente, mida rollimänguna matkida (nt ajakirjaniku ja ajalehetoimetuse fotograafi töö). 13. Kuidas saad aru mõistest "uus kirjaoskus"? Liikuvate piltidega ekraanimeedia on laste puhul enimkasutatud ja kergesti mõistetav, sest see ei nõua lugemisoskust. On tehtud erinevaid uuringuid, et liikuvate piltidega (video, animatsioon) tegutsemine parandab laste lugemismotivatsiooni ja sooritusi kirjutamises, suurendab lugemisoskust, lugude sisu mõistmist, ning mõjutab positiivselt ka kuulamis ja kõnelemisoskust. Last tuleb õpetada lugema k ant digitaalseid tekte, mille olulised osad on teksti kõrval ka helid ja fotod! 14. Mis seostub nende kahe sõnaga? ÕPETAJA – MEEDIAKASVATUS Meediakasvataja (nii õpetaja kui ka lapsevanem) tutvustab lapsele meedianähtuseid, planeerib ja viib ellu meediakasvatust ning on teadlik meedia kasutamise ohtudest ja võimalustest.
· ,,Nõianeiu Nöbinina" (2010) 1. koht 11. Nukitsa konkursil 2012 · ,,Peeter ja mina"(2009) 3.koht 11. Nukitsa konkursil 2012 Kokkuvõte Kristiina Kass on Soome-Eesti lastekirjanik, kes kirjutab jutte lasteajakirjadesse kui annab välja ka raamatuid. Laste südametesse on ta süüvinud sellega, et ta kirjutab laste eludest ja ka argieluseiklustest, millele on lisatud natukene huumorit ja muinasjutulist hõngu. Lastes tekitab lugemismotivatsiooni ka äratundmisrõõm, mida Kassi raamatud pakuvad. Tema lood on lisaks ka südamlikud, naljakad, aga sellegi poolet õpetlikud. Kristiina Kass on juba praegu väga hinnatud lastekirjanik. Ja ma arvan, et kui Kass jätkab lastelugude kirjutamist samas vaimus, siis on ta ka paarikümne aasta pärast kindlasti oluline tegelane Eesti lastekirjandusmaastikul. 9 Kasutatud kirjandus 1. Kaljuvee, A
funktsiooniga. Vähemalt nii tähtis nagu eespool toodud põhjusedki, on lõpuks oluline, et lapsed armastavad lugema õppida väga varajases eas. Keeleteadlikkuse kujundamine annab tulemusi siis, kui see on lapse arvates huvitav ja tore. Tähtis on pöörata tähelepanu motivatsioonile, sest lugemisoskus nõuab palju harjutamist. Eesmärgid ja harjutamine nende saavutamise nimel peavad olema lapsele mõistetavad ning huvipakkuvad ja säilitama lapse lugemismotivatsiooni. Sellepärast peaks töö nii koolieelses eas kui ka esimestes klassides toimuma mänguolukordades. Waldorfi pedagoogika kohaselt ei tohiks aga last liiga vara lugema õpetada. Rõhutakse pigem vaatlemise, kõne, sõnavara ja loovuse arenggu soodustamist. Kuni seitsmenda eluaastani tuleks last julgustada mängima, joonistama, jutustama, tegelema loodusteaduste ja loodusest pärit asjadega ning väärtustama kodu. Põhjuseks võib pidada, et lugema õpetamine eeldab lapse
annaabi.ee 
