....................................10 3.2. Sõnavara õppimine...................................................................................11 3.3.Kuulamine,lugemine,rääkimine.................................................................13 4. Meetodi valik..............................................................................................17 4.1. Traditsioonilised meetodid......................................................................17 4.1.1. Grammatika-tõlke meetod,lugemismeetod..........................................17 4.1.2. Otsene meetod, audiolingvaalne meetod, kognitiivne meetod............18 KOKKUVÕTE..............................................................................................20 ALLIKALOEND..........................................................................................21 SISSEJUHATUS Tänapäeval on väga populaarne keelte õppimine. Kui rohkem sa tead keeli, seda palju
töölerakendamine ilma karistamiseta (Andresen: 1981, 15). „Raamatusse suhtuti austusega, raamatulugemise oskus tõstis talulaste iseteadvust, ergutas õppimisele, hiljem iseseisvale lugemisele. Koolitöö tulemusi demonstreeriti kogu kihelkonna rahva ees. Edukamaid õpilasi pandi ette lugema kirikus. See ergutas vanemaid oma lapsi kooli panema, ja oli tunnustuseks nendele, kes lugemisoskuse olid juba omandanud.“ (Andresen: 1981, 15.) B. G. Forseliuse poolt kasutusele võetud uus lugemismeetod ja uued õpperaamatud panid aluse talurahva lugemisoskusele, mis jätkus koduõpetuse kaudu ka siis, kui hävis tema poolt rajatud koolivõrk. Kasutatud kirjandus Andresen, L. (1981). B. G. Forselius ja Eesti rahvakooli algus. [Metoodiline materjal]. Tallinn: Eesti NSV Haridusministeerium. Andresen, L. (1991). Eesti rahvakooli vanem ajalugu. Tallinn: Valgus. Andresen, L. (1998). Jan Amos Komensky. Tallinn: TPÜ Kirjastus. Laar, M. (2010). 101 Eesti ajaloo sündmust. Tallinn: Varrak.
annaabi.ee 
