on võrdsed õigused. Ma soovitan seda raamatut kõigile kõrgetasemelise kirjanduse huvilistele ja arvan, et kahetseda ei tule mitte kellelgi, kes seda loeb. "Piiririik" oli minu arvates väga huvitav raamat. See oli lausa ainulaadne, sest sellist raamatut ma pole varem veel lugenud. Mulle meeldis see, et ta oli kirja pandud justkui teisiti. Alguses ma ei saanudki aru, kes on peategelaseks kas mees või naine. See lisas minu arvates põnevust ja lugemislusti. Autor on ometigi mees ja seetõttu oli imelik kogeda, et tegelane on hoopis naissoost. Lähemalt sellest naisest rääkides... ta oli kuidagi imelik. Ta ei teadnud täpselt, mida tahab, kes on ja imelikul kombel kas on? Mõnel hetkel oligi teda raske mõista, sest ta fantaseeris ja rääkis iseendaga, mis ainult temale endale mõistetav võis olla. Muidugi saab raamatule seda sama ette heita, et vahepeal läheb asi
põgenesid? Ema välismaale, isa mulla alla... ’’ [7] Teos on huvitav, kindlasti eriti huvitav puberteedieas tütarlastele. Lugu on nagu elust enesest. Küllap on paljudel noortel samasuguseid muresid, mis peategelasel Isadoral. Kuid usun, et raamatu positiivne lõpp annab jõudu neile, kellel elus sarnaseid probleeme. Leelo Tungla luulekogus ''Kama üks ja kama kaks'' on 45 humoorikat luuletust, mis pakuvad lugemislusti nii koolieelikutele kui ka esimese klassi lastele. 12 luuletusele neist on Priit Pajusaar loonud viisid. Mulle enim meeldinud luuletus ’’Kalakool’’: Kalaema pisaraid ei vala, kui ei võeta kooli väikest kala - eks ta ise kalapoega hari juba siis, kui see on kalamari! Haridus ei ole kala ala: