7. Eesti vaimueliidi kujunemisest ja rollist 19. Sajandil. Eesti vaimueliit oli eesti kultuuri kandja mõtestaja. 19.saj teise pooleni oli mõjukamaks kommunikatsioonikanaliks kirik. Seal said noored kohtuda kuni 19.saj keskpaigani. Sealt peale hakkab kanalina teneima ajakirjandus. Eesti esimese põlve haritlastest moodustasid rõhuva enamuse õpetajad. Neile sekundeerisid kirikuõpetajad. Eesti intelligentsi eelkäijad. Veel 19. sajandi algul domineeris nn lugemiskool. 19.sajandi alguses kujundati kihelkonnakoolide võrgustik. Talurahvarahutuste järel koolmeistrite seminaride asutamine. Tartu Ülikooli astunud eesti päritolu ja eesti keele ja rahvakultuuri vastu huvi säilitanud tudengitest said esimesed eesti rahvuslikud kõrgharitlased, kes leidsid oma koha estofiilide ringkonnas. 19. sajandi esimesel poolel on raske kõrgharitlasi ja koolitamata külakoolmeistreid ühendada intelligentsi kui kindla sotsiaalse kihi mõiste alla
Eesti esimese põlve haritlastest moodustasid rõhuva enamuse õpetajad. Neile sekundeerisid kirikuõpetajad. Vaimulikud (preestrid) olid esimesed haritlased, kellega eestlastel tekkis püsiv kontakt. Rootsi ajal lisandusid koolmeistrid, alguse sai eesti talurahvakooli ajalugu. Rootsiaegseid koolimehi nagu Ignatsi Jaak jt nimetatud eesti intelligentsi eelkäijateks. Nad olidki oma aja kohta koolitatud koolmeistrid. Veel 19. sajandi algul domineeris nn lugemiskool, kus õpetati lugemist, usuõpetust, veidi laulmist. Nendegi koolide võrk oli hõre ja puudulik. Koolmeistritele ei esitatud kuigi kõrgeid nõudmisi, koolmeistriks õppida ei olnud õieti kusagil. Rahvakooli arendamist nägid ette talurahvaseadused ning 19.sajandi alguses kujundati kihelkonnakoolide võrgustik. Need koolid andsid täieliku kirjaoskusega ametimehi, sh külakoolide õpetajaid. See oli sammuks edasi, nüüd oli koolmeister haridust saanud astme
annaabi.ee 
