Mikaeli vanemad aitasid Roosat. Andsid talle raha ning korteri. Algul paistis see Roosile siiras, kuid kui vanemad väljakannatamatult uudishimulikuks muutusid , tundus see tagaplaani osutuvat. Laps sündis ning jäi Roosa kätte. NOORTEELU PUUDUTAVAD PROBLEEMID Alkoholi,suitsu,ja narkootikumite tarbimine- raamatus Mikael tarbis kõike seda ja suri ära sõites pankaautomaati sisse. Vanemate liigne ellu sekkumine- Roosi ja Mikaeli vanemate näide. LUGEMISKOGEMUS Mulle väga meeldis see raamat. Seal oli räägitud , kuidas saab hakkama erinevates olukordades, see raamat puudutas ka alkoholi,suitsu ja narkootikume tarbimise teemat , mis on praegu väga aktuaalne. Ma soovitan seda kõikidel lugeda! TÄNAN VAATAMAST!
aastal ja noppis samal võistlusel II koha. Kristel Kriisa püüab inspiratsiooni muusikast ning läbi pargi jalutamisest. Raamatu vastukaja ,,Piinatud hinged" on pälvinud enamasti positiivset tunnustust, kuid suurt arvustust selle romaani kohta ei leia kusagilt. Marko Tiidelepp kirjutab teosest, kui põnevast, mõtlemapanevast ja ladusa stiiliga nauditavast raamatust. Rohkelt head räägivad sellest ka erinevad blogijad, kes märgivad raamatut teistsuguseks, maagiliseks ja üllatavaks. Lugemiskogemus Raamatu keskmeks on Säde, Ruben ja Naatan. Säde on üksik tüdruk, kes elab üsna vaeses peres. Ta ema on pärast vastsündinud poja surma väga endasse tõmbunud ja isa hakkas alkohoolikuks. Sädel on ka noorem õde Lee. Neile pakub emaarmastust tädi Gertrud, kes omab loitsupoodi. Säde kohtub Naataniga, kellese ta peagi armub, kuid enne seda oli ta juba kohtunud salapärase Rubeniga. Ruben tundub Sädele kahtlane ning peagi selgub, et Ruben ei olegi elavate kirjas
on ka sinule toeks. Samuti raamatu "Peep ja sõnade" abil on kirjanduse tunnis kõnekäänud kergesti meelde tulema. Iga raamat annab või õpetab lugejale midagi, seega on nende lugemine võga mõistlik. On ka salkkond inimesi, keda raamatud üldse ei huvita ning vihkavad neid. See oleneb aga inimese isiksusest. Võib-olla tuleks neil vähemalt korra üks põnev raamat läbi lugeda ning hiljem mõelda, kas sellest ka tulu oli. Pakun, et nende vihkajate raamatute lugemiskogemus piirdubki "Sipsiku" ja "Jussikese seitsme sõbraga". Ülejäänud raamatute kokkuvõtteid on saadud internetist ning hiljem omaette mõeldud, et oi-oi kui kaval ma ikka olen, teised loevad kõik raamatud läbi. Mina aga saan hoopis lihtsamalt hakkama. Lugemise alustamine jääb tihti ka viitsimise taha. Kui ikka 300-leheküljeline raamat ette tuuakse ega see tõesti lugema ei kutsu, eriti veel siis, kui vaevlad aktiivsusega kaasnevas ajanappuses. Tänapäeval pole noored
kogemuse ajaliseks kulgemiseks. Järgides trükitud teksti, mõtestab lugeja enda jaoks seda, mida ta on juba lugenud ja selle põhjal loob ootused tuleva jaoks. Tekst ei täida alati ootusi, vead (e. ootuste mittetäitumine) on teksti tähenduse olulised osad, teatud sorti tähendus-kogemus. Retseptsiooniuurija küsimusi: * Kuidas kujuneb tähendus teksti ja lugeja omavahelises suhtluses? * Kuidas kutsub tekst esile teatud sorti lugemiskogemust? * Millised on lugeja ootused ja lugemiskogemus mingi teksti puhul? Kuidas mõjutab lugemist kultuuriline ja individuaalne taust? * Mida õpime tekstis sisalduvate lugemiseelduste kohta, lugendes mõnd lühikest teksti lõik- lõigult? Kuidas see, mida tekst lugejaga ,,teeb" erineb sellest, mida tekst ise ,,ütleb"? Psühhoanalüütiline kirjandusteooria. Psühholoogilise ja psühhoanalüütilise kriitika erinevused. Psühholoogiline kriitika vaatleb kirjandusteost kui autori meelelaadi ja isiksuse struktuuri väljendust
annaabi.ee 
