salvestada andmeid pehmest materjalist valmistatud ja tavaliselt kandilisse plastkesta vormindatud diskettidele. Seoses USB mälupulkade ning CD-ROM-ide ja DVD-ROM-ide laia levikuga on viimasel ajal diskettide kasutamine muutunud harvemaks. 1969 leiutas IBM is töötav Alan Shugart magnetandmekandjal 200 mm flopi. Diskett mahutas 79,75 kB informatsiooni ning oli ainult kettasseadmes lugemiseks. Magnetketas oli paigutatud õhukesest plastikust ümbrikusse. Info lugemisava oli kaitseta. Pildil 1.44MB disket. 4.CD (inglise keeles compact disc) on andmekandja, mida kasutatakse informatsiooni salvestamiseks. Laserketas, millele mahub kuni 74 minutit digitaalset Hi-Fi stereoheli. 1983.a. esmakordselt müügile tulnud CD kujutab endast 120 mm diameetriga 1,2 mm paksust läbipaistvast plastist ketast, mille ühele poolele on pressitud spiraalne soon digitaalse heliga. Kompaktketaste materjalina kasutatakse polükarbonaati ning tehnoloogiana survevalu
Diode). Nähtava valguse eeliseks on kindlasti tagasiside lugejaga töötajale, kes võib veenduda, et lugeja on tööreziimis. Infrapunase valgusallikaga lugejad on kanõudlikumad koodivalmistamise materjalide suhtes. Samas on aga infrapunast kiirt sobivam kasutada määrdunud (näiteks õliste) või spetsiaalse tumeda turvakihiga kaetud koodide lugemiseks. Oluliseks pliiatslugejat iseloomustavaks parameetriks on lugemisava läbimõõt. Suurema lugemisava korral ei ole lugeja niivõrd tundlik koodi kvaliteedi suhtes, kuid ta ei ole võimeline lugema tihedamat koodi. Väiksema lugemisavaga lugejad on ette nähtud lugema tihedat, hea trükikvaliteediga koodi. Lugemisava läbimõõt peab alati olema väiksem kui kitsaima koodielemendi laius ning optimaalseks peetakse 0,7..0,9X, kus X on kitsaima triibu laius ehk moodul. Pliiatslugeja tuleb vedada üle koodi ühtlase kiirusega, kuna koodielemendi laiuse määrab
radade arv kirjutus-lugemispeaga moodustatud kontsentriliste ringide arv magnetkettal (3½- tollistel ketastel on see 80); sektor- rajapikkuse jaotusühik (3½ -tollistel ketastel on see 9-36 ). 1. 5 Disketilt andmete lugemine Selleks, et disketilt andmeid lugeda saaks, pannakse ketas kettaseadmes vastava ajamimehhanismi abil pöörlema. Tavalise magnetofoni helipead meenutav lugemis- salvestuspea nihutatakse servomootori abiga disketi salvestus- lugemisava kohale. Selle kaudu toimubki tegelik andmete salvestamine (magneetimine päri või vastassuunas) või nende lugemine. Lugemis-kirjutamispead saab pöördusvarre abil viia ühelt rajalt teisele. Pöördusvarred moodustavad salvestil ühtse mehhanismi, nii et igal kettapinnal on lugemis- kirjutamispead alati samal silindril. Ketta kiirus on kogu aeg konstantne (vanadel 5,25 ja 8,5- stel mittekonstantne). Vanemate 5,25" kettaajam teeb 360 pööret minutis (RPM), uuemad
(Wikipedia) 1.2.3 Diskett Diskett ehk ümbrikketas ehk flopiketas on plastkattega kaetud õhuke magnetandmekandja. Flopiketaste mõõte öeldakse tollides hoolimata sellest, kas riigis kasutatakse meetermõõdustikku või mitte. (Vikipedia) 1969. aastal leiutas Alan Shugart 8-tollise disketi, mis mahutas 79,75 KB ning oli vaid loetav. Aastate jooksul disketi mahutavust suurendati. 1981. aastal tutvustas Sony disketti, mis mahutas 720KB andmeid. Samuti oli ketas jäigas plastümbrises ning lugemisava oli kaitstud. Disketile oli lisatud ka nupp, mille asendile vastavalt sai andmeid kas lugeda või ka kirjutada. (Vikipedia) Tänapäeval ei kasutata enam diskette ning need on asendunud CD-de, DVD-de, mälupulkade- ja kaartidega. Üha populaarsemaks hakkavad muutuma ka Blu-ray`d. 1.2.4 USB-mäluseadmed ehk mälupulgad Mälupulgad on ühed mugavaimad vahendid andmete salvestamiseks, sest need võtavad nii vähe ruumi, et mahuvad isegi tasku. (windows.microsoft
annaabi.ee 
