tekstidest. Tihti nimetatakse seda ka "pühaks seaduseks". Sariaat määrab lisaks usuküsimustele ka igapäevast elu ning ei näe erinevust igapäevaelu ja usuelu vahel. Sarias peitub peamine vastuolu islami ja kristliku Euroopa vahel - Euroopas jõuti riigi ja religiooni lahutamiseni, traditsioonilises islamis seda pole. Hinduism on tuhandeid aastaid tagasi Indias tekkinud polüteistlik usund, millel puudub üks kindel asutaja. Hinduistid kummardavad lugematut arvu jumalaid, nt Visnut, Sivat, Krisnat jt. Hinduismil on palju harusid, neist suurem osa tunnistab pühade tekstidena veedasid. Hindud usuvad reinkarnatsiooni ehk ümbersündi: hinged liiguvad ümbersündide ahelas, mis põhineb karmal. Karma on inimese tegude, sõnade ja mõtete tulemus. Karmal on otsene mõju inimese elule ja uuestisünnile. Head mõtted ja teod loovad head karmat (vähendavad karmavõlga) ning seega toovad inimese ellu positiivseid sündmusi, halb karma aga tähendab
Keskmest igas suunas maailma äärealadel valitseb Väline Pimedus. Nende kahe vahele aga mahub Aja Hoovus ehk Surelikkuse Piirkond. See viimane kujutas endast õhukest kera kihti milles kõikvõimalikes suundades ümber Paradiisi tiirlevad tähed, sh. Päikene. See Surelikkuse Piirkond on nii õhuke, et vaadates nii maailma tsentri suunas, kui ka väljapoole, haarab meie pilk vaid üksikuid tähti, vaadates aga selle kihi enda suunas (mööda sfääri puutujat), näeme me lugematut arvu kaugeid tähti, mis meie pilgu ees kokku sulades moodustavad Linnutee vöö. Linnutee ehituse tõsisem uurimine sai alguse William Hercheli 1784. ja 1785. aastal avaldatud töödest. Ta üritas kindlaks määrata Linnutee ruumilist kuju meetodiga, mida ta nimetas "tähtede mõõtmiseks". Kasutades oma 1783. aastal valminud 18 tollise peegliga teleskoopi, luges ta kokku erinevatesse näiva heleduse vahemikesse langevate tähtede arvud 1083-s erinevas taevapiirkonnas
ikka tähtsaks romantiline, kohati sentimentaalne ja labane nostalgia. Punane värv, paugud, efektid ja tango, ühesõnaga teater. Ühesõnaga, Unt on modernist, alates modernismivõtete antoloogiast Mõrv hotellis kuni uue antoloogiani Sügisballis." (Hennoste, 1993) Hasso Krull näeb Mõrvas hotellis mudelsituatsiooni kujutamist, "mis tollal oli väga moodne, rõhutab üle mimeetilise mimeetilisust. See teos on juba väga iseloomulikult undilik topeltparoodia, siin travesteeritakse õieti lugematut hulka meie tegijaid ja teoseid, Karl Ristikivist Agatha Christie'ni, ulmezhanrist eksistenstialistliku romaanini." (Krull, 1993) Hüvasti, kollane kass (Unt, 1963), Mõrv hotellis (Unt, 1969), Tühirand (Unt, 1972) ja Sügisball (Unt, 1979) on esimese loominguperioodi ühed väljapaistvamad teosed. Nende omapäraks on fataalne ja salapärane põhitoon ning "piiride ületamine". Tegelased on psühhoanalüütikute patsientide kombel närvilised, abitud. Undi eesmärk on vahendada
annaabi.ee 
